![]() Eesti vajab uut algustMAREK JÜRGENSON, 10. juuni 2015Kuum kütuseaktsiisi-teema, mis inimesed Toompeale protestima tõi, ning majutusasutuste käibemaksu kergitamine kütavad kirgi. Tegelikult ei vääriks maksutõusu kava seda kõrgendatud tähelepanu, mida sellele omistatakse, sest palju tõsisemaks ohuks võib pidada majanduslikku ja poliitilist seisakut, mis meie elatustaset jõuliselt alla kisub.
Just selles peitub peamine oht kaotada needki napid lootused elamisväärsemaks tulevikuks, mis, vaatamata rasketele oludele, on rahva hulgas seni siiski säilinud. Valitsuskulude katmine aktsiisitõusude arvel näitab ideede puudumist koalitsioonileppes, mitte enamat. Katteallikate otsimine Maalides pilti neljast järgmisest aastast Eesti elus, ei räägi valitsuskoalitsiooni kõneisikud mitte sellest, kuidas ettevõtlust edendada, inimeste sissetulekuid kasvatada ja iivet positiivseks pöörata, vaid meeleheitliku järjekindlusega vuristatakse vajadusest leida katteallikad valimislubaduste täitmiseks. Aga lubadusi ju eriti polegi! Mitte innovatiivsus, tööviljakuse tõstmine, eksporditurgude vallutamine, kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamine ning lisaväärtust tootvate ettevõtete käivitamine pole valitsuse teemaks, vaid ainsa läbiva narratiivina räägitakse maksude tõstmisest. Miks? Põhjus on lihtne – reaalsest elust võõrdunud poliitbroileritele, kelle kontsentratsioon uues valitsuses on enneolematult kõrge, tundub esmatähtis enda privileegide, palkade ja teenimisvõimaluste kasvatamine. Maksude kogumiseks pole tarvis erilist strateegiat – need tuleb lihtsalt kokku korjata, saates ametnikud parklatesse autonumbreid üles kirjutama või ehk tulevikus ka koduakende taha luurama, millist õhtusööki keegi valmistab või kui kallist napsi kotleti kõrvale tarvitab. Läti ja Leedu on meist möödunud Reformierakonna retoorikas on kindel koht naabrite halvustamisel ja Eesti kui „Balti imelapse“ esiletõstmisel. Me oleme end pidanud Lätist läbilöögivõimelisemaks ja Leedust nutikamaks, eneseimetluse tuhinas märkamata, kuidas naabrid meist arengus vaikselt mööda libisesid. Lennunduskeskus on kolinud Riiga, gaasiterminal Klaipedasse, ent meie vaidleme ikka veel selle üle, kas katteallikate leidmiseks on lisaks maksude tõstmisele muid alternatiive. Kus on majandusliku arengu perspektiiv vähemalt aastani 2030, põllumajanduse kriisist väljatoomise kava, palgatõusu stimuleerivate ja sisetarbimist kasvatavate tegevuste plaan? Seda ei asenda tühja täis koalitsioonileping. Eesti riik vajab paigalseisust väljatoomist, et elu edeneks, lootused püsiks, lapsed sünniksid. IRL ja sotsid saavad tuua muutuse Praegune olukord, kus Reformierakond ei soovi kuulata ei rahvast, opositsiooni ega isegi koalitsioonikaaslasi, peab lõppema, enne kui Eesti arengule tehtav kahju muutub pöördumatuks. Veel on aeg lõpetada põhulõugne retoorika ja alustada riigimehelikku tegevust, mis annaks Eesti majandusele positiivse tõuke ning tooks kaasa inimeste elujärje paranemise nii Tallinnas ja Tartus kui ka kaugetes metsakülades. Selleks on vaja tarkust, mitte põikpäisust; ekspertarvamuste kuuldavõtmist, mitte poolharitlasena oma naba imetlemist; pikaajaliste arengukavade koostamist, mitte ühepäevaperemehelikku suhtumist, et riigi saatuse otsustab maksuameti töökus. Nii IRL-il kui ka sotsidel tuleb kiiresti otsustada, kas jäädakse toetama riigis valitsevat stagnatsiooni või soovitakse tõepoolest viia ellu muutused, mida enne valimisi lubati. Jevgeni Ossinovski valimine sotside esimeheks, kes koos Urve Paloga on üpris teravalt kritiseerinud valitsustuumiku sisutut tühipööretel undamist, on hea märk. Valitsuse arrogantsi taunivaid noote võib välja lugeda ka mitmetest rahandusminister Sven Sesteri avaldustest. See sisendab lootust, et peegeldus tõelisest elust jõuab lõpuks ka Stenbocki maja müüride vahele ning restardi saanud kabinet ei aruta tulevikus mitte maksude tõstmise, vaid majanduse elavdamise üle. Tavaline inimene ootab paremat elu Märtsivalimistest möödunud kaks kuud pole toonud neid positiivseid muutusi, mida ootasid kõik, ka Reformierakonna valijad. Inimesed ei andnud mandaati kütuseaktsiisi tõusuks, nagu peaminister Taavi Rõivas valelikult väidab, vaid soovisid elujärje paranemist ja palgavaesuse tõrjumist. Usun, et Eesti inimesed ei näidanud ka rohelist tuld uute poliitikasse tulijate tasalülitamiseks ega suurima opositsiooniparteiga vastasseisu teravdamiseks. Tavaline inimene ootab lihtsalt paremat elu ja kindlamat homset. Põhiküsimuseks ongi: kui kaua veel lubatakse enesekesksel peaministril neid ootusi ignoreerida?
[esiletõste]: Lennunduskeskus on kolinud Riiga, gaasiterminal Klaipedasse, ent meie vaidleme ikka veel selle üle, kas katteallikate leidmiseks on lisaks maksude tõstmisele muid alternatiive.
MAREK JÜRGENSON, Tallinna Haabersti linnaosa vanem Viimati muudetud: 10.06.2015
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |