Reisisaatja avalik kiri Eesti meediale: Miks te meid laimate?

Seda näen eriti praegu, kui on väga libe ja tuleb vanatädikesi bussi ning bussist maha aidata. Mõnes peatuses tuleb neid korraga sisse palju, teises peatuses mitte. Ma ei leia, et reisisaatjal poleks vastutusrikas amet - meie vastutada on, et vanakesed, noored emad ja kõige olulisem - tulevased emad - ei kukuks bussi sisenemisel, väljumisel või reisi ajal. Kohe kui näen, et mõni selline siseneb, olen bussi järsu pidurdamise korral valmis teda toetama. Mõnikord pakun reisijatele istet, kui näen, et kusagil on kohad vabad. Vahel on tulnud ette selliseidki juhtumeid, kus noored pakuvad vanainimesele istumist, too aga ei võta vastu. Siis ma olen neile tädikestele öelnud: kui pakutakse, siis võtke vastu, muidu teinekord ei pakutagi. Ma tõesti tunnetan, et mind on vaja.

Tahaks öelda, et mõned kontoritöötajad igavlevad palju rohkem - mängivad arvutimänge ja kirjutavad portaalidesse kommentaare, seda aga lihtsalt ei märgata, sest nad ei ole kõigile „vaatamiseks väljas".

Töötan reisisaatjana kõige esimesest päevast peale ja siiani pole veel tüdimust tulnud. Elu bussis on väga huvitav. See  töökoht on mulle tohutult oluline, sest praeguses tööpuuduses ei oleks ma ilmselt muidu töökohta leidnud ning minul ja mu kahel lapsel poleks mingit sissetulekut.

Samamoodi on see töö tähtis kõigile teistele reisisaatjatele. Kuigi sissetulek ei ole just suur, on juba psühholoogiliselt oluline teadmine, et sa ei ela mitte toetustest, vaid tööst.

Kui seda tööd aga niimoodi laimatakse, ei taha paljud juba sellepärast seda teha, kuigi iseenesest pole ametis midagi halba. Eks me oleme eriti märgatavad veel ka nende tõeliselt pilkupüüdvate vestide tõttu. Kuna mul suhtlemisega probleeme pole ja suudan ka ebameeldivates olukordades huumorimeele säilitada, siis mulle see töö täitsa sobib. Vanatädikesed, kes mu liinil sõidavad, juba tunnevad mind; mõni tuleb ja lausa kallistab.

Kahtlemata on nii, et iga inimene reisisaatja kohale ei sobi - see töö nõuab suhtlusoskust ja pikka meelt, sest nii mõnigi kord tuleb kuulata reisijate märkusi ja pretensioone. Kindlasti oli meie hulgas algul ka selliseid, kes seda tööd tõsiselt ei võtnud, ja mõnel tõepoolest oli tööharjumus täielikult kadunud, aga need, kes praeguseni on tööle jäänud, tahavad seda tööd teha, ja ma usun, et nad teevad seda hästi.

DIANA TUISK, reisisaatja

Kommentaar Kesknädala veebist

Seletus 2010-03-13 14:05:17

Tallinna reisisaatjate kasulikkuse määr on kaheldav. Kuid vähemalt ei trügi nad trammijuhiks.

Seevastu riigis näeme heapalgalisi reisisaatjaid juhtimas valdkondi, millest neil aimugi pole. Sotsiaalministeeriumis on neid terved osakonnad. Ja kui vaadata hr. Ansipi väljaütlemisi viimase aasta vältel, siis pole temagi muud kui: reisisaatja peaministri ülesannetes.

Jaga |