Ka informatsioon sobib altkäemaksuks

PAAVO PALK,      16. mai 2001


Kas Euroopa Liitu astumise referendumil hääletamiseks oleks vaja rohkem asjakohast infot? Loomulikult - ütleb enamik eestlasi. Kas europropaganda ei tüüta? Oi, kuidas tüütab, ütleb suurem osa. Eelkirjeldatud vastuolu iseloomustab nii Euroopa Liitu suhtumist, kui vastava teabe levitamist.
Edgar Savisaar kirjutas raamatus Usun Eestisse, et omamaistes võimumeestes pettumine peaks panema eestlased ELi pürgima. Selles on oma loogika, et otsida oma juhtide vastu tuge lääne- ja põhjanaabritele jõukuse kindlustanud euroopalike seaduste ja põhimõtete juurutamisest. Sest tuge vajab tavakodanik, mitte eliit, kes suudab oma nägemuse läbi suruda igal juhul ning tasakaalustavat ja stabiliseerivat raamistikku ei vaja. Ometi toetavad ELi astumist ettevõtjad, aga tavakodanike enamik on hetkel vastu.
Samamoodi nähakse valitsusasutuste euroteabes sageli propagandat, ehkki just seesama ametnikelt saadav info lõhub sageli roosad prillid. Mulle meenub, kuidas rahandusministeeriumi asekantsler Renaldo Mändmets ütles mullu sügisel Postimehele, et ühinemine koormab riigieelarvet. Ta ei öelnud, et Eesti saab ELi astudes teede ehituseks ja keskkonnakaitseks 3-4 miljardit krooni aastas, vaid märkis, et ELi programmide kaasrahastamiseks tuleb eelarves leida miljard. ELi toetusi saava riigi osalus rahastatavates projektides peab tõesti reeglina olema 25 protsenti.
Riigieelarvest on rahastatud ELi alast koolitust ning kirjastanud erisuguseid infomaterjale. Meedias on ELi kajastamist toetatud kahel eesmärgil: Esiteks suunata ajakirjanikke enam kirjutama ning järelikult enam süvenema vastavasse temaatikasse. Teiseks otsib ajakirjandus sensatsiooni saavutamiseks reeglina negatiivset - täiendav rahastus pakub veidi vaheldust sellisele puhtalt kommertslikule lähenemisele.
Riigi ülesanne ei ole ajupesu või kodanike arvamuse muutmine. Seda peavad tegema ELi pooldavad poliitikud, ärimehed või muud huvilised. Samamoodi nagu üritavad avalikku arvamust kujundada ELi-vastasusega poliitikasse pürgijad.
Riigi asi on anda kodanikule õng, millega abil euroinfo kätte saab. Mina soovitan alustada päringutega euroinfotelefonist 08003330. Rohkem infot kulub kindlasti ära - väidetavalt on see ainus kaup, mis Brüsseli ametnikele meeleheaks sobib.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)