Nädala juubilar Myrna Loy 100

27. juuli 2005


See ekraanilegend sündis 2. augustil 1905 Myrna Williamsina Radersburgi väikelinnas Montana osariigis. Kui läinud sajandi kolmekümnendatel aastatel valiti vaatajate poolt Hollywoodi näitlejakuningaks Clark Gable, siis Myrna Loy kuulutati kuningannaks. Piltilus Myrna sai oma nime tänu samanimelisele linnakesele, millest ta isa mõni nädal enne tütre sündi juhtus läbi sõitma.
Peagi kolis pere Helena linnakesse, kus Myrna sirgus neiuks. Mäletatavasti pärines samast linnast ka USA kino esimesi superstaare Gary Cooper, kes oli Myrnast 4 aastat vanem. Teismelisena alustas Myrna Los Angeleses tantsija ning näitlejana. Mõnigi kord esines ta koguni kuulsas Graumani Hiina teatris Hollywoodis.
Ühel heal päeval nägi Myrna fotot Rudolf Valentino, kes valmistus parasjagu oma järjekordse menufilmi võteteks. Myrna Loy käis koguni "Kobra" proovivõtetel, kuid millegipärast jäi rollist ilma.
Paar aastat hiljem juhtus Valentino naine Myrnat nägema ühes teatriosas ning kutsus kaunitari tummfilmi "Ilu hind", mis esilinastus aastal 1925. Veel samal aastal mängis tulevane staar koos Joan Crawfordiga filmis "Ilusad naised" ja seejärel pakuti Myrnale juba ohtralt eksootiliste, meestele saatuslike kaunitaride osi. Nii saigi Myrna Williamsist Myrna Loy, ta kirjutas alla lepingule kinofirmaga "Warner Brothers".
Helikinos olid Myrna Loy esimesed suuremad rollid filmides "Manhattani meloodia" ja "Kõhn mees". Ta kinoprofiil muutus, Myrna mängis mõnda aega ideaalabikaasasid, tundelis-vaimukaid elukaaslasi. Paljudes filmides oli ta partneriks William Powell. Myrna Loy bravuurfilmide hulka kuulusid "Suur Ziegfeld", "Naine sekretäri vastu" ja "Katselendur", milles peaosa mängis Clark Gable. Koos Tyrone Poweriga filmi "Vihmade algus" tehes pidi Myrna peaaegu surma saama, kui kukkus perutama hakanud hobuse seljast ning sai tugevasti vigastada. Teise maailmasõja aastail andis filmistaar oma panuse Punase Risti humaansusoperatsioonidesse.
Pärast tapluste lõppu aga pühendas näitlemise kõrval palju aega poliitilis-ühiskondlikule tegevusele, töötades muuhulgas aastaid ÜRO heaks. Mõnda aega oli Myrna Loy UNESCO filminõunik. Hobikujurina agaralt skulptuure teinud Myrna Loy sõjajärgsetest filmidest olid paremad "Me elu parimad aastad", "Saadiku tütar" ja "Kohtumine Saint Louis'is".
Staari viimseks kinotööks jäi pooleldi ta eluloofilm "Suvine pööripäev", milles tegi kaasa Henry Fonda. Kui Myrna Loy kõik rollid kokku loeti, selgus, et ta oli esinenud 129 filmis, mis tänagi kuulub naisnäitlejate tippsaavutuste hulka. Menukaks osutus Myrna Loy mälestusteraamat "Olemine ja muutumine". 1991. aastal autasustati neli korda abielus olnud Myrna Loy'd elutöö Oscariga. Staar suri New Yorgis detsembris 1993 ning ta maeti oma lapsepõlvelinna.
Mõne aasta eest avati Helenas Myrna Loy Keskus, mis täna on üks Montana osariigi vaatamisväärsusi ning mitte pelgalt. Keskuses harrastatakse laulu, tantsu ja näitlemist, võimaldades nii uutel annetel jõuda tipptasemele kinomaailmas, kus vaid parim on küllalt hea.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)