Läti Valka linnapea VENTS ARMANDS KRAUKLIS: Lätlased tahavad sissetulekut ja julgeolekut

Millal on Läti  parlamendi valimised?

Saeimavalimised toimuvad eeloleval laupäeval, 4. oktoobril.

Milline on poliitiliste jõudude vahekord – mis erakonnad on esindatud, millised vaated neil on?

Lätis valitseb paremerakondade koalitsioon, kus juhtivat osa mängib erakond Ühtsus. Koalitsiooni kuuluvad veel Roheliste Talupidajate Ühendus ja Rahvuslik Ühendus.

Erakonna Ühtsus ridades on ühendanud oma jõud eelmiste valimiste võitjad, Zatlersi Reformierakonna ja ka regionaalerakondade inimesed. See on tüüpiline võimuerakond. Rohelised Talupidajad toetuvad rohkem maapiirkondade valijatele, Rahvuslik Ühendus omakorda ekspluateerib läti- ja venekeelse elanikkonna probleemseid küsimusi.

Kõige suurem erakond – Koosmeel – on opositsioonis ning pole kunagi valitsusse kuulunud. Selle partei poolt hääletavad peamiselt venekeelsed valijad. Nad positsioneerivad ennast vasakpoolsete sotsiaaldemokraatidena.

Valimistest võtab seekord osa ka neli uut erakonda, mis peaasjalikult esindavad paremtsentriste.

Kellele ennustatakse võitu?

Valimisi võidavad seni võimul olnud erakonnad. Kõige tõenäolisem on, et koalitsioon jääb samaks. Tundub, et Ühtsus oluliselt parandab tulemusi. Neljale uuele kujuneb parlamenti pääsemine raskeks. Reaalsemad väljavaated on endise riigikontrolöri Inguna Sudraba erakonnal „Südamest Lätimaale“.

Kas Lätis ka meedia töötab parempoolsete jõudude teenistuses?

Lätikeelne meedia seisab enamjaolt paremideede kaitsel, venekeelne kaitseb vasakpoolsete ideid.

Kas Lätis opositsioonipoliitikuid antakse kohtu alla?

See oli rohkem omane eelmise Seimi ajal. Praeguses Seimis n-ö kõlavaid kohtuasju pole olnud.

Mis on Läti rahva peamised probleemid? Millest inimesed unistavad, mida soovivad?

Enamik inimesi soovib paremat elu ja suuremat sissetulekut ning – Ukraina sündmuste taustal – suuremat kindlustunnet.

Mis seadused on hetkel kuumad? Kas nagu Eestis: geiabielud, töövõimetute tööleajamine, väike pension?

Palju vaidlusi tekitavad kohtutäiturid, sest on märke, et kohtuotsuste täitmine ei ole alati õiguspärane ning korrektne. Üldine arvamus on, et kohtutäitureid kaitseb Rahvuslik Ühendus.

Muidugi, õpetajate ja meedikute väikesed palgad on väga aktuaalne teema ühiskonnas. Aga see pole seaduse küsimus, kui palju eelarves on või ei ole raha eraldatud.

Millised siis on õpetajate palgad?

Läti maakoolide õpetajad saavad väiksemat palka kui suurtes linnades töötavad õpetajad. Palgatase on madalam kui Eestis.

Kas Lätis korraldatakse streike?

Läti inimesed on väga kannatlikud. Streikidest räägivad regulaarselt nii meedikud kui ka õpetajad, aga ühtki streiki pole seni toimunud.

Kuidas elavad Läti venelased? Kas neil on oma partei, kes neid esindab?

Läti venelased elavad samamoodi nagu Läti lätlased. Ainuke tõeline probleem on, et osa neist polegi ära õppinud läti keelt. Venekeelsed traditsiooniliselt hääletavad Koosmeele poolt. Siiski on viimasel ajal toimumas radikaliseerumine. Võimalik, et parlamenti pääseb Tatjana Ždanoka juhitud erakond (Läti Venelaste Ühendus), kes kaitseb imperialistlikke vaateid.

Mida teevad Läti poliitikud selleks, et väljaränne oleks väiksem? Kui palju inimesi ja kuhu on Lätist lahkunud?

Reimmigratsiooni plaan on vastu võetud. Kahjuks ainult paberil, reaalselt ei toimi. Selge see, et majandusliku situatsiooni paranedes võiks ärasõitjate arv väheneda. Omavalitsused püüavad oma territooriume arendada, aga nende võimalused on piiratud. Viimastel aastatel on ära sõitnud rohkem kui 200 tuhat inimest, enamasti täisjõus inimesed, noored pered. Tulevikus põhjustab see Lätile tõsiseid probleeme. Peamiselt lahkutakse Iirimaale, Suurbritanniasse, Saksamaale, Norrasse, Ameerika Ühendriikidesse jm.

Kas lätlased kardavad Venemaad? Kas USA relvaüksuste paigutamine Baltikumi on õigustatud?

Vaieldamatult tekitavad sündmused Ukrainas lätlastes muret ja suurem osa pooldaks USA relvaüksuste paigutamist Baltikumi. Arvan, et ühiskond pooldab suuremat toetust riigikaitsele.

Kas Balti riigid võiks suurendada omavahelist koostööd? Mis aladel?

Meie koostöö siin Valkas ja Valgas on väga tihe. Riikide tasemel on aga kahjuks liiga palju ilusaid kõnesid ja liiga vähe reaalseid tegusid. Ma olen täiesti veendunud, et Balti riigid võivad suurendada koostööd nii majanduse ja meditsiini kui ka hariduse alal. Aga poliitikud peavad lahti ütlema „üksiktaluniku” maailmavaatest.

Kas kohalikud omavalitsused on autonoomsed? Kas neil jätkub raha riiklike ülesannete täitmiseks?

Omavalitsused on autonoomsed. Ainult Riial ja mõnel rikkamal omavalitsusel on piisavalt vahendeid kõikide vajaduste rahastamiseks. Omavalitsused sooviksid saada suuremat osa elanike tulumaksust, aga senised katsed seda saavutada pole olnud edukad.

Küsinud URMI REINDE

Tõlkinud Daina Jüristo, Läti–Eesti Instituudi direktriss

Kesknädal tänab Valga endist abilinnapead Alar Näämet vahetalitajaks olemise eest!

Krauklis küsib Valka linna jaoks raha juurde

 Läti Delfis ilmus 12. septembril Vents Armands Krauklise avalik kiri peaminister Laimdota Straujumale, Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu Ministeeriumile ning Läti Omavalitsusliidule palvega üle vaadata ja suurendada finantseeringuid perifeersete territooriumide kohandamiseks investeeringute rakendamiseks ja ettevõtluse alustamiseks.

„Valkal kui regionaalse tähtsusega keskusel avaneb järgmiseks investeerimisajajärguks juurdepääs 519 601 eurole. Aga investeeringute ligimeelitamiseks ja ettevõtluse toetamiseks ühel territooriumil on vaja 4 miljonit eurot. Poole miljoni eest saab rekonstrueerida 600 meetrit tänavat,“ ütles Delfile Valka omavalitsus.

Eelmises tegevuste programmi projektis oli Valkale planeeritud finantseering ca 2 miljonit eurot. Aga ka sellest on vähe ühe degradeerunud territooriumi arenguks.

„Kuus aastat ja pool miljonit – see on mitte midagi. Valkal on kõik võimalused saada tõsiseltvõetavaks majanduskeskuseks, aga ilma EL fondide toeta seda saavutada on väga raske,“ ütleb Valka omavalitsusjuht Vents Armands Krauklis (erakond „Vidzeme“).

[Pildil:]  LINNAPEA RATTAL: Läti Valka linnapea Vents Armands Krauklis on veendunud, et Balti riigid võivad suurendada koostööd majanduses, meditsiinis ja hariduses. “Aga poliitikud peavad lahti ütlema „üksiktaluniku” maailmavaatest,” leiab ta.

Jaga |