Euro tõi hävitava hinnatõusu

Me ei tohi lasta oma silmi katta valitsuspoliitiliste roosade demagoogiaprillidega. Kui me seda lubaksime, siis avastaksime mõne aasta pärast, et ülikõrge tööpuudus on veelgi süvenenud, hinnad on muutunud veelgi kättesaamatumaks ja jõuka keskklassi väljakujundamisest oleme kaugemal kui kunagi varem. 

Esimeseks kuumaks ja kriitiliseks majanduspoliitiliseks teemaks on reformierakondlaste poolt taevani kiidetud eelarvetasakaal. Küsimus on selles, et kui keskmise Eestis elava inimese seis on läinud eelarve tasakaalus hoidmise ja ülisuurte kärbete tõttu vaid halvemaks, siis  kuidas saab seda edasiminekuks ja majanduspoliitiliseks saavutuseks nimetada? Kas inimesed eksisteerivad riigieelarve jaoks või riigieelarve eksisteerib inimeste pärast?  Edukaks saame nimetada ikka ja ainult sellist majanduspoliitikat, mis annab meie inimestele mingit kasu ja tuge, mitte vastupidi.

Teiseks sügavat analüüsimist ja avalikku debatti vajavaks rahanduspoliitiliseks hetketeemaks on küsimus: kuhu kasutatakse 2011. aastal Eesti riigile laenuks võetav 7,9 miljardit krooni? Milliseid auke selle laenurahaga lapitakse või kuidas meie raskesse defitsiiti viidud riigieelarvet näiliselt ilustatakse? Rahva ja majanduse heaolu parandamisse see raha jõudnud ei ole, sest vastasel juhul oleks viljad meile kõigile näha ja kiita.

Õigeks ei saa lugeda hoiakut, et parempoolne valitsus räägib kõlavaid jutte hakkamasaamisest ja eeskujulikust eelarvepoliitikast, kui tegelikult on tegu hoopis suurel määral varjatud laenamisega oma tegevussuutmatuse kinnimaksmiseks.

Kolmandaks ei ole meie rahanduspoliitilisse teadvusesse jõudnud veel asjaolu, et meie riigis värskelt käibele võetud euroraha ei ole mitte ainult meie siseriiklikuks hüvanguks. Aru tuleb saada sellest, et ka meid endid on pandud Euroopa ühisraha teenistusse. Meil lasub otsene kohustus kaasa aidata euroraha stabiilsuse püsimisele, ennast üle võimete põhja elanud riikide aitamisele ja Euroopast tulevate ettekirjutuste järgimisele. See kõik tähendab aga raha andmist, mida meil endilgi hetkel rohkem kui napib.

Tunnistame, et euro tuli meile hävitava hinnatõusuga, kuid ka meie eest varjatud kohustustega. Väga tähtis oleks täna ikkagi koostada põhjalik analüüs kõigist positiivsetest ja negatiivsetest tahkudest, mida Euroopa ühisraha meile kaasa tõi. Me peame hindama, kas euro tõi meile lubatud välisinvesteeringud ja töökohad ning kas see kaalub üles hiigelhinnatõusu koos maksetega Portugali, Kreeka ja teab veel kelle aitamiseks.

Kahtlemata on meie rahanduspoliitikas arutamist väärivaid küsimusi rohkem kui ülaltoodud kolm. Kuid nimetatud kolmik on just selline, mis kujundab meie põhikurssi edaspidiseks, ja nende puhul täpse visiooni loomist ning puuduvate vastuste saamist ei saa edasi lükata.

Me peame inimestega ausalt rääkima ja inimestele majandusest ausa pildi looma. Et leida majanduspoliitikas edasi mineku õige suund, peame teadma, kus täna täpselt asume. Me ei saa loota valitsusparteide aususele reaalse olukorra kirjeldamisel, sest seda ei ole me saanud neilt aastaid. Meile on pakutud vaid demagoogiat ja ilustusi, kuid täna on nende rahustavate ilupiltide maalimine liig mis liig.

KESKMÕTE: Euro tuli meile hävitava hinnatõusuga, kuid ka meie eest varjatud kohustustega.

INARA LUIGAS, Riigikogu liige

Jaga |