Haridus teeb suurt muret

MAILIS REPS,      29. september 2004


Keskerakond on kindlalt veendunud, et Eestis peab säilima traditsiooniliselt hea kooliharidus. Oleme sügavalt mures riiklike õppekavade põhjalike muudatuste pärast, mis on kavandatud 2007. aastaks. Kuidas on võimalik jõuda põhjalikult muudetud õppekava rakendamiseni paari aasta pärast, kui praegu pole koolidele, kirjastajatele ega laiemale üldsusele tutvustatud ühtki paberit, kus muudatused must valgel kirjas oleksid? Miks hoitakse sedavõrd suuri muudatusi saladuses ja miks reformitakse haridust üleöö?

Ligi poolteist aastat seisab haridusüldsus infosulus. Mõttevälgatusi ja lubadusi pakutakse arvukalt, kuid erinevalt varasemast laiemat avalikkust enam riigi haridusprobleemide arutelusse ei kaasata. Reformi sisulisi eesmärke pole peale üldsõnaliste meedias levivate loosungite kusagilt leida. Paljud dokumendis nimetatud eksperdid ja töörühmade liikmed pole tegelikult töösse kutsutud ja kaasatud.

Raha on kulutatud, programm koostamata
Tänaseni puuduvad olulised selgitused. Näiteks – milleks täpselt kasutati riigieelarvest 149 miljonit krooni, mis väidetavalt kulutati "21. sajandi kooli programmile"? Milleks kulutatakse 2004. aastaks kavandatud 106 miljonit? Teatavasti jäi programm "21. sajandi kool" koostamata, raha aga kasutati ära.
Lubatud uut "21. sajandi hariduse programmi" vaheversiooni pole laiemalt tutvustatud. On esitatud vaid seaduseelnõude parandusettepanekud, mis hariduspoliitiliste muudatuste loogikat silmas pidades on viimased, uute eesmärkide saavutamist tagavad sammud.
Keskerakond tahab selgust, kas programm "21. sajandi kool" jääb üldhariduse strateegiliseks lähiaastate arengukavaks või on see kaugem perspektiiv. Miks Riigikogu fraktsioone ega komisjone, omavalitsusi ega haridusspetsialiste vähemalgi määral ei informeerita?

Kes vastutab reformi tagajärgede eest?
On vastuvõetamatu, et "21. sajandi hariduse programm" kavandab uusi lisaülesandeid kohalikele omavalitsustele (kohustuslik koolieelne aasta, piirkondlikud nõustamiskeskused), ilma et omavalitsusi oleks kaasatud diskussioonidesse ning rahalistesse arvestustesse. Täiesti ennekuulmatu on mõte meie koolivõrk hävitada – koolid omavalitsustelt ära võtta ja äriettevõtetele üle anda.
See võib viia olukorrani, et Eesti Vabariik hakkab iseendalt rentima koolimaju. Koolide kinnisvara on üks väheseid, mida siiani pole õnnestunud rahaks teha, praegu seda proovitakse küll. Keskerakond pöörab üldsuse tähelepanu sellise plaani haridusvaenulikkusele ja ohtlikkusele ning taunib igasugused katsed haridussüsteemi lõhkuda.
Reforme tehakse, et midagi paremaks muuta. Kahjuks jääb selgusetuks, milleks on kavandatud praegune reform ja kes võiks vastutada selle tagajärgede eest.

Õpetaja endiselt väärtustamata
Õpetajate asend ühiskonnas langeb aasta-aastalt. Õpetajatööle seab elu uusi ootusi, sotsiaalsed probleemid suurenevad. Palgad pole arvestatavalt tõusnud ega sotsiaalsed garantiid tugevnenud.
11 aastat puudub Eestis haridustöötajate riiklik täiendkoolitussüsteem. Pole mingitki professionaalset nõustamist. Õpetajate kutsekvalifikatsioonide omistamise uued plaanid esitavad aina kõrgemaid nõudmisi. Palju räägitakse noore õpetaja kutseaasta rakendumisest, kuid mentori staatus on tänaseni juriidiliselt sätestamata. Ebaselged on mentori ja kutseaastal töötava õpetaja õigused ja kohustused.
Meie oleme kindlalt veendunud, et Eestis peab säilima traditsiooniliselt hea kooliharidus. Keskerakonna volikogu teevad murelikuks lubatud riiklike õppekavade muudatused 2007. aastaks. Kuidas kavatsetakse jõuda põhjalikult muudetud õppekava rakendamiseni paari aasta jooksul, kui praegu pole koolidele, kirjastajatele ega laiemale üldsusele ühtki dokumenti veel tutvustatud? Miks hoitakse nii suuri muudatusi rakendamiseni saladuses ja reformitakse üleöö?

Hariduse muutjad ei tunne tööturgu
Kutsehariduse erialadel puudub enamasti riiklikult tunnustatud kutsestandard. See põhjustab teadmatuse kutsealaste õppeprogrammide koostamisel. Samuti tekib vastuolu kutsealase kvalifikatsiooni nõudmiste ja tegeliku ettevalmistuse vahel.
Koolitajatel puudub ülevaade kutsealade nõudluse ja erialade kvalifikatsiooni nõuete kohta tööturul. Vähemalt analüüs peaks olema, mis võimaldaks koolidel vastuvõttu prognoosida. Haridus- ja teadusministeeriumil puuduvad nii riiklik regulatsioon kui ka elementaarne tööturu nõudluse prognoos riigis tervikuna.
Keskerakond on jätkuvalt mures venekeelsete koolide pärast. Valitsus on koolid ja omavalitsused ilma jätnud igasugusest informatsioonist, kuidas ja missuguseid õppekava muudatusi neis kavandatakse. Millistes õppeainetes tahetakse õpe läbi viia eesti keeles ja milliseid õpetajaskonna täiendkoolitussamme on ette valmistatud?

Kuidas meie arvates haridust korraldada?
Leiame, et haridusreformi alus on professionaalne sisuline ja finants-majanduslik analüüs praeguse raha kantimise süsteemi loomise asemel kooliühingute kaudu. Keskerakond sooviks küll loobuda argumenteerimata ideede kasutamisest haridusreformi sildi all. Tuleb suurendada haridusotsustuste professionaalsust, luua seda tagavad tugistruktuurid, taastada haridustöötajate nõustamine ja süsteemsed uuringud. Oleme ilma nendeta töötada üritanud alates 1993. aastast ja edasi samal viisil enam ei saa. Erialast täiendamist vajavad kindlasti ka haridus- ja teadusministeeriumi töötajad.
Kiire on õpetajate puuduse lõpetamisega ja noorõpetajate kooli meelitamisega. Õpetajad on ära teeninud väärika positsiooni ühiskonnas, sotsiaalsed garantiid ning vähemalt keskmise palga.
Õppekavade arendus ja vene õppekeelega koolide tulevik on järjepidev ja asjatundlikkust eeldav tegevus, mida pole otstarbekas lahendada juhuprojektidega. Aastaks 2007 peab areng tagatud olema ja selleks eeldame selget seisukohavõttu juba täna.
Teeme ettepaneku loobuda täieliku otsustusõiguse üleandmisest koolide hoolekogudele. See ei tõsta kuidagi hariduse kvaliteeti. Õpikeskkond mitte ei parane seeläbi, vaid pigem suurendab koolide politiseeritust. Koolijuht peab ise nii otsustama kui ka vastutama, olles konstruktiivsetes suhetes kohaliku omavalitsusega.
Keskerakond tahab laiemalt pakkuda tasuta koolitoitu jt toetusi lastele, kelle pered kannatavad puudust. Taastamist väärib koolitransport.
Kutsehariduse erialad vajavad kutsestandardit, koolitajatele tuleb teha kättesaadavaks tööturu kutsealane nõudlus, vaadata üle erialase kvalifikatsiooni nõuded.
Haridusseadustikku hakkaksime muutma alles siis, kui on haridussüsteemi arenduslikes eesmärkides ja tegevuskavades kokkuleppele jõutud. Seni aga tahaksime teada vähemalt seda, mida koalitsioonileppes lubatust on Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit suutnud oma valitsemisaja jooksul täita tänaseks?

Koolide kinnisvara on üks väheseid, mida siiani pole õnnestunud rahaks teha, praegu seda proovitakse küll.

Toimetuselt: Siin avaldatud tekst on lühendatud kokkuvõte endise haridus- ja teadusministri Mailis Repsi koostatud dokumendist, mille ta esitas Keskerakonna volikogule. Volikogu võttis selle oma 18. septembril toimunud istungil Kuressaares vastu pöördumisena avalikkuse poole.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)