Nõukogudemaad raputanud RAHVARINDE TEATAJA ilmumisjuubel

Mis on rahvarinne? „Eesti Entsüklopeedia“ (EE 7, lk 677–678) selgitab seda kui valimis- või valitsusliitu, milles osalevad kommunistid, sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) ja kodanlikud vasakparteid. Rahvarindetaktika esitas kunagine Kominterni peasekretär G. Dimitrov  1935. aastal fašismi ja natsionaalsotsialismi levimise vastase abinõuna. Teise maailmasõja ajal rakendasid Saksamaa poolt okupeeritud riikides seda taktikat kommunistid võitmaks juhtkohta vastupanuliikumises. Enamikus NSV Liidu poolt hõivatud riikides korraldatigi rahvarinde vahendusel kommunistide võimuhaaramine.

Kuid perestroika käigus õnnestus enamikul Vene kommunismi ohvriks langenud riikidel omakorda rahvarindelikke meetodeid kasutades kukutada  kommunistlikud rahvavaenulikud režiimid, et hakata iseseisvatena maitsma kõiki vabadusest tulenevaid vilju. Eestimaa Rahvarinne oli paljudes küsimustes teistele maadele eeskujuks.

Esimest RRT-d trükiti 4500 eksemplari eesti ja 1000 vene keeles. Need olid mõeldud jaotamiseks RR-i tugirühmadele, Eesti suurematele raamatukogudele, ajalehetoimetustele, aga ka NSV Liidu keskraamatukogudele. Kuid RRT toimetusse hakati kohe helistama ka väljastpoolt Eestit – näiteks Riiast, Vilniusest, Moskvast, Leningradist (praegu taas Sankt-Peterburg), Kalininist (praegu taas Tver), aga ka Armeeniast, Moldovast jm. Vaatamata kitsastele võimalustele trükiti RRT järgmist numbrit juba 7000 tk eesti ja 3000 tk vene keeles, kuid ka see oli nagu tilk merre. Näiteks Tverist saadetud kirjas soovitas V. Kolossov RRT-d levitada perestroika huvides kogu NSV Liidu ulatuses ja tahtis, et seda saaks tellida nagu muidki ajalehti.

JAAN NIIN, kollektsionäär ja ajaloohuviline

Jaga |