Tamsalu vald jätkab elujõulisena

Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta. Kunagi kuulus sealne paikkond Lõpekunna kihelkonda – ühte tihedamini asustatud muinaseestlaste alasse.

Läti Hendriku Liivimaa kroonika märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid aastail 1221–1223 kiriku, mida nimetati Püha Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks.

Esimesed teated väikese mõisa Tamsal olemasolust pärinevad aastast 1512. Praeguse linna areng sai alguse Tallinna–Tartu raudtee rajamisega 1876. aastal – Tamsalu mõisa maadele tekkis raudteejaama ümber asula.

Taasloodi vald 10. oktoobril 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega, milles vallale omistati omavalitsuslik staatus. Linna õigused sai Tamsalu 22. oktoobril 1996.

Valitsevat tööpuudust aitab leevendada Rakvere lähedus – paljusid Tamsalu valla elanikke veavad sealsed ettevõtted iga päev tööle.

Noppeid Tamsalu vallavanema Toomas Uudebergi  (Keskerakond) kõnest Eesti Vabariigi 90. aastapäeval 22. veebruaril Tamsalus.

„Kuidas me tajume täna riiki ja kas oleme mõelnud teemal: mina ja riik? Ilmselt harva, sest riik, see on tavaliselt midagi kaugemal ja kõrgemal olevat ning iseenesest toimivat. Kuid kui meile siin riigis on midagi vastukarva, siis oleme küll julged omavahel ja sõpradega õllekruusi juures riiki kiruma. Iga kodaniku kohus ongi teha riiki paremaks, seda oma asjalike ettepanekutega, kuid need tuleb ka arusaadaval viisil välja öelda.

Oleme valinud kapitalistliku demokraatia. Kõigil teenustel on hind, ka eluasemekulud on täna oluliselt tuntavad, kuna tooraine ostame maailmaturuhindadega. Odav tööjõud hakkab otsa saama. Seda kentsakam on kõrge riigiametniku ärplemine teemal „Mina saan viietuhandese kuupalgaga küll hakkama!“, kuigi tema enda konkreetne palk on 23 (!) korda suurem.

Suurim investeering on meie tublilt kasvatatud ja haritud noored. See on puhas investeering tulevikku. Samaväärsed investeeringud on ka laulupidu, hea kultuurisündmus, spordivõistlus, korralikku vaba aja veetmist võimaldav üritus. Ka sellest tegevusest jääb maha investeering – meie teadmistesse ja mällu. Kui me neid inimesi märkame, siis suudame ka edaspidi selle valdkonna investeeringuid nautida.“

Lääne-Virumaal käis Indrek Veiserik

Jaga |