Võimas poliitiline jõud – pensionärid

KESKNÄDAL,      21. aprill 2004


Nädal aega tagasi kogunes Tallinnasse Toompea lossi ette ajakirjanduse hinnangul ligi 5000 pensionäri – ligi kümme korda rohkem kui esialgselt osati üldse arvatagi. Meeleavaldus toimus ajalehe Videvik koostöös Eesti Pensionäride Ühenduse, Pensionäride Liidu, Pensionäride Erakonna ja Keskerakonna Pensionäride Koguga.
Pensionäridel on kolm põhinõudmist. Esiteks, 25 000 eaka inimese allkirjaga esitatud nõudmine indekseerimisseaduse korrastamiseks, mis määraks pensioni suhte keskmisse palka. Teiseks, sotsiaalmaksuna kogutava 20-protsendilise pensioniosa täielik väljamaksmine praegustele pensionisaajatele. Ja kolmandaks, tõsta aastate jooksul toimunud hinnatõusude, inflatsiooni ning oodatava Euroopa Liitu minekuga kaasneva uue hinnatõusuga senine, juba aastaid kehtiv 500-kroonine toimetulekupiir 900 kroonile.
Piketeerijate plakatid teatasid ja nõudsid: "Siduda kõik palgad alampalgaga!", "Hädaseisund! Monopolistide käed on minu taskus"; "Indekseerimisindeks õiglaseks!"; "Töö ära teinud, inimväärikat elu pole näinud!".
Suhtumine valitsusse kajastus nii: "Mälestame vaesuses hukkunuid", "Invaliidid hauda, raha respubeka tasku", "Äraostmatud ärandasid pensionifondist 2 miljardit", "Parts, jäta I sammas rahule!".
Pensionärid on üsnagi usaldusliku laadiga inimesed. Nad on juba 13 aastat valinud heas usus ja lootuses parlamendisaadikuid, uskunud, et võimule saanud teevad pensionäridele tänutundlikult õiglased seadused. Kuid ikka ja jälle selgub, et ajakirjanduse poolt taevani üleskiidetud pensioniaktid ja seadused rahuldavad üksnes nende tegijaid.
Kokkutulnutele soovitati mitmeski sõnavõtus, et järgmistel valimistel tuleks kindlalt teada, millistele erakondadele 365 000 pensionäri peaks oma hääle andma.
On ju pensionärid need, kes suhtuvad valimistesse äärmise kohusetundega. 365 000 häält kindlustaksid Riigikogu kohad nendele poliitilistele jõududele, kes pensionäride ja sotsiaalpoliitika peale mõtlesid enne, mõtlevad praegu ning mõtlevad ka edaspidi. Ja mitte üksnes opositsioonis olles, vaid ka võimule tulles.
Selline mõte tekkis eelmisel kolmapäeval Lossi platsil, kui võis märgata pensionäride massis liikuvaid endisi võimulolijaid – praegu kehtivad pensionialased seadused ellu viinud mõõdukaid ning isamaaliitlasi.
Meenus seegi, et kõik sai alguse just isamaaliitlaste-mõõdukate valitsemisajal, mil raevunud pensionärid kippusid 1993. aastal sotsiaalminister Lauristini mantlit lõhki rebima. Siis oli meeleavaldajate päevakohaseks loosungiks "Pensionär, kuidas nälgid? Mõõdukalt, ikka mõõdukalt". Nüüd on käes uued, ent sisuliselt ikkagi vanad ajad.
Väidetavalt sai seekordne sotsiaalminister Pomerants ühelt pensionärilt kurja ning valusa müksu selga. Päevakohane loosung oli aga selline: "Kas Partsi & Kassi valitsuse suurim krants on Pomerants?".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)