Sortsid jäävad ikkagi sortsideks

RALF R. PARVE,      07. september 2005


Ajaloolane Mati Õun on oma uurimuses "Võitlused Läänemerel" toonud välja fakti, et 17. või 18. augustil 1941. aastal lasi üks Soome 41 pommitajast Narva lahes põhja auriku Arno. Teatavasti on Narvani palju pikem õhulend kui Tallinna lähistele, ja õhust on suurt laevakaravani juba kaugele näha.
Pildiallkirjas mainisime, et saksa pommitajad startisid Soome lennuväljadelt. Aga miks ka mitte? Teatavasti hävitas punavägi ja lasi õhku kõik, mida vastane kasutada saanuks. Miks peaksime uskuma, et taibukad sakslased pidid laevakaravani pommitamiseks kasutama laastatud Eesti lennuvälju korralike soome omade asemel?
Illustratsiooniks valisime Junkersi ehk Stuka, sest ajaloodokumentide avalikustamisel ei olnud põhieesmärgiks anda mingit lennundusalast ülevaadet, vaid avalikustada inimtraagikat. Lihtsalt pilt oli illustratsiooniks paljuütlev. Kesknädalas avaldatud dokumente lugedes võib tõdeda, et kümnetel tuhandetel uppujatel, kes võitlesid ellujäämise eest, oli täiesti ükskõik, kas neid pommitavate lennukite nimi oli Ju 87-B, Dornier 17 (426,5 km/h, lennukaugus 1160 km, laadung 1000 kg pomme), Heinkel 111 (415–435 km/h, lennukaugus ligi 1500 km, laadung 2000 kg pomme) või Focke-Wulf 200 Condor (360 km/h, lennukaugus 3500 km ja laadung 4250 kg pomme).
Fakt jääb faktiks, et sel ajal kui üks saksa pommitajate väike lüli vabastas laevade kohal oma koorma ning siirdus tankima ja uue pommilaadungi järele, oli kohal juba uus lüli lennukeid. Kas saksa pommitajatele oleks Eesti purustatud lennuväljadel saanud augusti lõpus sellist "kiirteenindamist" osutada, on enam kui küsitav.
Mõistan kirja autori suurt vaimustust saksa sõjalennukite tehnilistest andmetest. Lennuhuvilised võivad informatsiooni leida näiteks veebiaadressilt www.ww2guide.com/germanb.shtml.
Mind paneb imestama, et Enn Säde suhtub vähetuntud ajalooallikasse täpselt samamoodi kui nõukogulike 1960. aastate lõpul nn asjatundjad ajalehest Morjak Estonii. Need merekatastroofijärgsed 1941. aasta raportid tunduvad talle kahtlased, ent kaasaegse Vene uurija Igor Bunitshi raamatuid peab ta absoluutseks tõeks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)