Jüri Ratas: toome Euroopa kogemused Eestisse

Oled Eesti poliitikas aktiivne juba üle 10 aasta. Töötasid varem Tallinna abilinnapeana ja linnapeana ning viimased seitse aastat oled olnud Riigikogu aseesimees. Mida pead enda suurimateks tööalasteks saavutusteks ning milline Su argipäev välja näeb?

Tallinna linnavalitsuses sai täidetud palju konkreetseid eesmärke ning algatasime ka mitmeid suuri projekte. Tunnen kõige enam heameelt Harju tänava haljasala taastamise ning Vabaduse väljaku inimestele avamise üle. Oluline sündmus oli ka Tartu maantee põhjalik renoveerimine. Loomulikult olen uhke Euroopa Rohelise Pealinna konkursi eduka ja jätkusuutliku algatamise üle.

Riigikogu aseesimehena olen kaasvastutav parlamendi igapäevase töö korraldamise, Riigikogu esindamise ja istungite juhatamise eest. Samas püüan igapäevaste kohustuste kõrvalt võimalikult palju kohtuda Eesti inimestega. Olen seisukohal, et kõik Riigikogu liikmed peavad olema selgelt kursis meie kodumaa erinevate piirkondade murede ja rõõmudega. Seetõttu olen vähemalt korra külastanud kõiki Eesti omavalitsusi.

Noore, 35-aastase inimesena oled poliitikas juba väga kõrgetele kohtadele jõudnud. Kas oled endale seadnud ka mingeid pikaajalisi eesmärke? Näiteks peaministrikohta või presidendiametit?

Mitte ükski ametikoht ei ole minu jaoks omaette eesmärgiks. Iga riigimehe kohustus on teha reaalselt tööd Eesti inimeste heaolu tõstmiseks ning meie kodumaa hüvanguks. Ma usun, et ka valijad hindavad poliitikuid nende tegude, mitte sõnade ja kaunite lubaduste järgi.

Käesoleval kuul täitus Eestil juba 10 aastat Euroopa Liidus. Kuidas hindad meie riigi senist arengut?

Eesti Vabariik on tänu meie inimeste tublidusele ning Euroopa Liidu toele suutnud paljudes küsimustes õiges suunas liikuda. Samas on jätkuvalt probleemiks tugev ebavõrdsus ühiskonnas ja inimeste väljaränne. Kahjuks ei ole meie riigijuhid suutnud inimeste heaolu piisavalt tõsta, et neid kahte kõige tõsisemat väljakutset lahendada.

Loomulikult ei saavuta edu üleöö ning pole mõtet unistada lähiajal viie jõukama Euroopa riigi hulka kuulumisest. Küll aga tuleb Eestil jõuda vähemalt Euroopa Liidu keskmisele tasemele ning selle eesmärgi nimel tuleb tööd teha nii kodumaal kui ka kõigis Euroopa Liidu institutsioonides.

25. mail valime taaskord kuus esindajat Euroopa Parlamenti. Kas Eesti senised eurosaadikud on oma tööga hästi hakkama saanud?

Kõige õiglasemalt hindavad iga poliitikut tema valijad, mitte kolleegid või konkurendid. Seega annavad siinkohal vastuse Euroopa Parlamendi valimised, kus kandideerib enamik Eesti tänaseid eurosaadikuid.

Valimistest rääkides ei saa üle ega ümber ka valimiskampaaniast. Oled avalikult kritiseerinud Eesti paremparteide kampaaniaid, mis on üles ehitatud vastandumisele Edgar Savisaare ja Keskerakonna suhtes.

IRL-i ja Reformierakonna valimiskampaaniad taovad kindlalt ühte auku. Nõustun hea valimistava valvuriga, kes võrdles neid algklassilaste joonistustega. IRL-i puhul on tegemist kohalike valimiste supi ülessoojendamisega, ning kahjuks otsustas Reformierakond taaskord sama teed minna. Lootsin ja uskusin siiralt, et Eesti kauaaegseima peaministri ja välisministriga erakond suudab Euroopa Parlamendi valimistel sisulistele küsimustele keskenduda ning tuleb välja oma selge programmiga.

Milline on Sinu enda valimiskampaania?

Kui poliitik hakkab alles kuu aega enne valimisi rabelema, siis on ta need valimised juba ette kaotanud. Olen seisukohal, et parima tulemuse annab aastaringne töö ning pidev suhtlus Eesti inimestega ka valimistevahelisel perioodil. Valimiste-eelsel ajal on inimeste huvi poliitikutega kohtumiste vastu küll mõnevõrra suurem. Seetõttu olen mitmel päeval osalenud üritustel Keskerakonna eurobussiga ning jätkan ka oma ringreise Eesti maakondades.

Mida inimesed kohtumistel kõige rohkem küsivad?

Eesti inimeste mured on valdavalt seotud igapäevase toimetulekuga. Pole saladus, et meie pensionid, palgad ja erinevad toetused jäävad Euroopa keskmisele väga tugevasti alla. Eriti keeruline on olukord maapiirkondades, kus töökohtade puudus ning koolivõrgu koondamine süvendab rännet suurematesse keskustesse ja ka välismaale. Eesti vajab euroopalikku regionaalpoliitikat, mis hoiab ja väärtustab inimeste hoidmist kogu riigis, mitte väljavalitud tõmbekeskustes.

Oled selgelt välja öelnud, et kavatsed valimisedu korral Euroopa Parlamenti tööle asuda. Miks oled nii otsustanud? Kas Eestis pole piisavalt väljakutseid?

Eesti huvide eest tuleb seista nii kodumaal kui ka Euroopa tasandil, sest Euroopa Liidu panus meie riigi arengus on väga suur. Kindlasti ei tähenda Euroopa Parlamenti kandideerimine minu jaoks üheotsapiletit. Soovin aktiivselt tegutseda nii Europarlamendis kui ka Eesti poliitikas. Ühtlasi loodan Euroopas omandatud kogemusi ja tööalaseid kontakte tulevikus rakendada Eesti riigi juhtimisel.

Mis valdkondades Euroopa Parlamendis töötada soovid? Kuidas sealne töö üldse välja näeb?

Euroopa Parlament keskendub põhiliselt seadusandlikele küsimustele. Ühtlasi teostab ta järelevalvet Euroopa Liidu institutsioonide üle ning võtab koos Euroopa Nõukoguga vastu Euroopa Liidu eelarve. Europarlamendi liikmed on teatavasti jaotatud fraktsioonidesse ning poliitika valdkonna järgi ka kahekümne komisjoni vahel.

Tulenevalt oma haridusest ning senisest töökogemusest sobiks mulle kõige paremini majandus- ja rahanduskomisjon; keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon või regionaalarengu komisjon. Samas sõltub iga saadiku konkreetne komisjon ka tema tulevaste fraktsioonikaaslaste eelistustest ja teiste Euroopa Parlamendi fraktsioonide valikutest.

Vestlesime pikalt töistel teemadel. Kuidas veedad oma vaba aega? Kas teed endiselt sporti?

Ennekõike püüan võimalikult palju olla koos oma perekonnaga. Ma pean silmas oma kolme last ja abikaasat ning vanemaid. Lähedased inimesed on kõige olulisemad ning nende jaoks tuleb aega ja tähelepanu leida ka kõige kiirematel tööperioodidel.

Pean oluliseks ka sporti ja tervislikke eluviise. Kuulun Riigikogu korvpallimeeskonda ning käin meelsasti jooksmas ja rattaga sõitmas. Panustan ühtlasi juba aastaid spordi arendamisse läbi vabatahtliku töö Eesti Korvpalliliidu presidendina, varem juhatuseliikmena. Lisaks korraldan juba kümnendat aastat Pirital „Jüri Ratase jalgrattavõistlust“ ning 24. mail toimub Nõmmel neljandat korda „Paul Kerese tänava maleturniir“. Mõlemad on kogupereüritused, kus tulemusest olulisem on osavõtt.

Jüri Ratas on Riigikogu aseesimees ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige ning endine Tallinna linnapea. Lisaks on ta Eesti Korvpalliliidu president. Jüri Ratas on omandanud magistrikraadi majandusteaduses ning bakalaureusekraadi õigusteaduses.

Euroopa Parlamendi saadikukandidaat nr 131 Jüri Ratas vastas Kesknädala küsimustele

[fotoallkirjad]

TUNNEB END KINDLALT: 2007. aastast Riigikogu aseesimehe ametit pidav Jüri Ratas juhib parlamendi istungeid kindlakäeliselt. Ta on andnud omapoolse tugeva panuse selleks, et Riigikogu maine püsiks väärika ja usaldusväärsena.

HINGELT SPORDIMEES: Jüri Ratas vastutab Korvpalliliidu presidendina eestlaste ühe paraadala hea käekäigu eest. Lisaks organiseerib ta Nõmmel Paul Kerese tänava maleturniiri, mis tänavu toimub 24. mail.

Jaga |