13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Vabaduskarjete tagajärjedALEKSANDER KÕRGESAAR, 26. august 2009Olid ajad, kui tuhanded sinimustvalgete lippudega inimesed kogunesid Tallinna Lauluväljakule, kus lauldi ja karjuti: „Vabadus, vabadus, vabadus!.." Kahjuks tõi see karjumine viletsama elu. Kõigepealt võeti meilt pensionid ja määrati kõigile võrdselt 260-kroonine elatusraha, millega ei saanud inimväärselt ära elada. Euroopa Liidu karmide nõuetega likvideeriti mõnelehmapidajad. Külad ja alevid tühjenesid noortest. Paljud spetsialistid on nigela palga pärast välismaale tööle läinud. Viletsus aina süveneb, nüüd tuleks veelgi püksirihma pingutada, aga see on juba pidevast pingutamisest katkemas. Öeldakse, et virisemine ei aita, tuleb ajaga kaasas käia. Minu arvates on see inimene õigel teel, kes tunneb rõõmu oma tööst ja tahab võidelda tõe eest meie elus. Meie hulgas on neid inimesi palju. Mina pole kuulunud nende hulka, kes on laulnud „Eestlane olla on uhke ja hää". Olen küll eestlane, aga seda uhkust pole tundnud. Nüüd on hinnatõusud kaasa toonud paljude inimeste vaesuse. Mis teha, kui selline on meie iseseisvuse elustiil... ALEKSANDER KÕRGESAAR, Jõgevamaa Viimati muudetud: 26.08.2009
| 
Tagasi uudiste nimekirja |