Keskerakond ja erimeelsuste ületamine

Vaesus

Statistika kohaselt on Eestis vaene iga viies elanik. Selle probleemi lahendamine on rahvusliku julgeoleku tegelik ülesanne. Euroopa tasandil tuleb saavutada ühtsete sotsiaalsete standardite kehtestamine. Eestis tuleb vaesusprobleem lahendada, tõstes miinimumpalka, parandades peretoetuste süsteemi ning kehtestades kommunaalmaksete sotsiaaltariifid. Maksureformi tulemusena saab tõsta miinimumpalka tuhande euroni kuus. Peale selle peavad sotsiaaltariifid võimaldama vaestel peredel tarbida adekvaatses koguses vett, soojust jne. Kuni seda küsimust ei lahendata Toompeal, peavad oma sõna juba praegu ütlema kohalikud omavalitsused. Tuleb ära keelata kahjulik praktika lülitada välja soojus ja kuum vesi kütteperioodil.

Migratsioon

Vaesusprobleemiga on seotud ka migratsiooniprotsess. Iga päev lahkub Eestist elanikke, ja need on enamasti noored, hea haridusega inimesed. Õigus elada ja töötada igas Euroopa riigis on EL kodanike eelisõigus; tänu sellele on paljudel eestimaalastel võimalik leida välismaal väärilise palgaga töö ja toetada Eestisse jäänud peresid. Ajude ja talentide lahkumise probleem nõuab kompleksset lahendust nii riigi kui ka iga üksiku linna ja valla tasandil.

Meditsiin

Oluliseks ülesandeks peab saama tervisekindlustussüsteemi reformimine, kuna Eesti tervishoid ei tule oma ülesannetega praegu hästi toime. Eestis on palju suurepäraseid arste, kuid nende vastuvõtule pääseb alles pärast mitmekuist järjekorras ootamist. Haiguste ennetamine on madalal tasemel. Haigekassa pidev rahapuudus viitab põhimõttelistele vigadele meditsiini rahastamises, mida on tarvis üle vaadata. Kindlustussüsteem peab hõlmama ka hambaravi. Perearstid ei saa asendada ega pea asendama eriarste.

Haridus ja teadus

Kohalikud omavalitsused on sunnitud tegelema pideva haridusvõrgu „optimeerimisega”, mis sageli kahjustab hariduse kättesaadavust väikestes asulates. Kooli või lasteaia kättesaadavus ei tohi sõltuda sellest, kus inimene elab. Iga ühiskonna eriliseks väärtuseks on teadlased. Kahjuks on Eesti teadus pidevalt alarahastatud ja andekad teadlased on sunnitud otsima rakendust oma andele välismaal.

Haldusreform ja kohalike omavalitsuste olukord

Haldusreform tuleb läbi viia nii, et piiride muutmine peegeldaks elanikkonna tegelikke huve kõikidel selle protsessiga seotud aladel. Kohalikud omavalitsused peavad Eesti valitsuselt saama piisavalt vahendeid, et täita kõiki neile seadusega pandud kohustusi. Poliitilised kired ei tohi mõjutada kohalike omavalitsuste sotsiaalselt oluliste projektide finantseerimist riigieelarvest.

Kultuur

Kultuur on rahva hing. Riik peab igati soodustama Eesti kultuuri arengut ja selle tutvustamist välismaal. Meil on, mida kogu maailmaga jagada! Kultuuri ei tohi jätta turustiihia võimusesse; Eesti kirjanik, näitleja ja näitekirjanik peavad pidevalt tunnetama riigi toetust ja huvitatust neist. Eesti rahvusvähemuste kultuuridel on samuti õigus arvestada riigi toetusega.

Euroopa Liit: tööstus- ja põllumajanduspoliitika

Rahvas otsustas siduda oma tulevikku EL-iga ja Eestil tuleb aktiivselt osaleda Euroopa tegevustes, kaitstes samas oma huve. EL nn struktuurifondide raha on senini kasutatud ebapiisavalt. Puudub majanduse arendamise selge strateegia pärast 2020. aastat, mil Brüsseli toetus võib järsult väheneda. Eesti majanduse avatus muudab meid haavatavaks New Yorgi või Tokio börsi iga kõikumise ees. Juba praegu peab tööstus- ja põllumajanduspoliitika olema suunatud sellele, et Eesti majandus suudaks üle elada rasked ajad ja kergendada lihtsa inimese olukorda. Väliskaubandus peab olema vaba ideoloogiast ja geopoliitilistest mängudest. Sanktsioonid Venemaa vastu ei saavuta püstitatud eesmärke ning on kahjulikud Eesti majandusele; seega tuleb püüelda olukorra muutmise poole. Eestil tuleb olla äärmiselt kaalutlev ka EL-i suurte kaubandusliitudega (nagu TTIP) ühinemise küsimuses.

Rahvusvaheline poliitika ja julgeolek

Eesti ei tohi ohverdada oma julgeolekut võõraste geopoliitiliste huvide nimel isegi mitte siis, kui jutt on Eesti jaoks nii tähtsast liitlasest kui USA. Parimaks sõjalise julgeoleku tagatiseks on NATO-liikmelisus. Venemaa on väga keeruline naaber, kellega tuleb aga siiski säilitada konstruktiivsed suhted. Sõjaline aktiivsus Eesti‒Vene piiri lähedal ei vähenda, vaid suurendab Venemaaga sõjalise vastasseisu tekkimise riski. Eesti peab toetama Euroopa armee loomise ideed ja tõstma oma küberohutuse taset. Eesti peab samuti arendama suhteid välisriikidega, järgides oma huve, aga mitte täites liitlasriikide ideoloogilist või sõjalist tellimust.

„Vene küsimus”

Eesti peab toetama eesti keele ja kultuuri arengut – olukorda, kui eesti keel on kadumas nii kõrgharidusest kui ka teadusest, ei saa enam tolereerida. Kuid seejuures tuleb kaitsta ka venekeelse elanikkonna hariduslikke ja kultuurilisi õigusi. Vene keele kasutamist hariduses ja teenindusvaldkonnas võib laiendada nendes piirkondades, kus see on õigustatud elanikkonna koosseisust lähtuvalt, eriti Harjumaal ja Ida-Virumaal. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata eesti keele õpetamisele nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Keskerakond

Me peame kindlasti tegema muutusi ka juhtimises ja inimeste kaasamises. Peame olemasoleva juurde looma mehhanismid, mis haaraksid uusi inimesi erakonna töösse kaasa: Keskerakonna osakondi peab saama luua lihtsamalt, tuleb infolistile lisaks luua arutelufoorumid, meie valimismeeskondade juhte tuleb koolitada, piirkondadele tuleb tagada nende tegevusplaanist lähtuv baasrahastus.

Kuid olulisem kui raha ja olulisem kui juhtimistehnoloogia – need on tegelikult peasekretäri valdkonnad – on see, et meie liikmetel silmad säraksid. Olulisem on see, et me oleksime avatud erakond, mis võtab vastu kõik, kes tahavad „teisiti“. Seda saame saavutada ainult siis, kui me ise käitume julgelt. Meie liikmed peavad julgema avalikult pakkuda uudseid lahendusi rasketele probleemidele, ja meie juhatus peab neid toetama – lähtuvalt meie põhiväärtustest, mitte salongikõlbulikkusest.

YANA TOOM,

Keskerakonna aseesimees

Jaga |