Pelisaar Põlvamaalt: „Edgarile on oluline kodu, kodukoht ja lapsed.“

Minu esimene kohtumine Edgariga oli tegelikult 40 aastat tagasi Puurmani keskkoolis, kus tollal õppisin. Ühel Eesti Õpilasmaleva-teemalisel õpilasklubi õhtul oli külaliseks punapäine tedretähnidega noormees. Et kuulusin koolibändi, siis juhtus nõnda, et askeldasime tagaruumis ja külalise jutust me bändiga osa ei saanud.

Kui aga esimene tantsublokk oli möödas, tuli noormees meie juurde ja tutvustas ennast: Edgar olen, õpilasmaleva Viljandi piirkonna komissar. Edasi läks jutt EÕM-i lauluvõistlusele, mille kaks vooru olevat juba toimunud ja kolmas tulemas.

Muidugi tegi Edgar ka meile ettepaneku oma bändiga osaleda. Ausalt öeldes, me asja tõsiselt ei võtnud, kuniks nädala pärast kutsuti mind õpetajate tuppa telefonile. Helistas Edgar, kes teatas, et meid on juba osalejate plakatilegi trükitud ja tegelikult tahaks ta mind ka üheks võistluskontserdi juhiks. Tema konkreetsele jutule oli raske vastu vaielda, ja nii läks viimasel hetkel laulutegemiseks.

Kuidas võistlusel läks?

Alles Viljandi pungil täis kultuurimajas saime aru, kui mastaapse võistlusega oli tegu. Häält ja jalga väristasime ikka omajagu. Algaja õnn on aga ettearvamatu ja täiesti ootamatult tunnistati külakooli-punt nii selles voorus kui ka suvel Viljandi lauluväljakul toimunud lõppkontserdil esimese, 1976. aasta õpilasmaleva lauluvõistluse võitjaks. Edgar Savisaar oli selle lauluvõistluse hing, üks algatajatest ja korraldajatest. Kuivõrd maleva lauluvõistlus oli nendel aegadel sisuliselt ainus suurema publiku ees esinemine, siis said nõnda tuule tiibadesse päris paljud tulevikutegijad.

Kas jäite suhtlema?

Kümmekond järgmist aastat teadsin Edgarist vaid ajakirjanduse vahendusel. IME ettepanek, millele järgnesid väitlused raadios ja teles, ei jätnud 1980-ndate lõpul ilmselt kedagi ükskõikseks.

No ja siis tuli juba „Mõtleme veel“ saade, kus kuulutati välja Rahvarinde idee. Juhtus nii, et mind valiti Põlvamaa Rahvarinde juhiks ning taaskohtumine Edgariga toimuski ühel Rahvarinde algatuskeskuse koosolekul.

Ilmselgelt puutusite edaspidi kokku sagedamini. Mida n-ö edgarilikku meenub?

Saabus aeg, kus Edgari ideed ja kõneoskus sütitasid peaaegu kõiki. Edgarile on Looja palju andnud, aga läbi aegade on ta olnud ka väga visa lugeja ja teemade süvitsi analüüsija. Mäletan hästi, kui Edgar peaministrina 1990. aasta suvel tuli Põlvasse ja maavalitsuse residentsist sai mõneks päevaks tõeline mõttelabor, kus kohtuti põllumeeste, tööstuse, transpordi ja side asjatundjatega.

Minuga oli teemaks kohalike raadiote käivitamise võimalus juhuks, kui Eesti Raadio või suured ülekandemastid ära lõigataks. Juba siis aimas ta, mis võib juhtuda.

Aasta hiljem, augustiputši aegu, polnud kohalikud raadiod küll veel eetris, aga Vene sõjaväesidet suudeti juba segada.

Ka nõupidamiste vahel Edgar muudkui kirjutas. Veel tuleb meelde, kuidas ta Keskerakonna asutamiskongressi järel 1991. a oktoobris keelitas mind Põlva asemel tema juurde Keila-Joale sõitma.

Oletan, et selgi korral oli võimatu tema konkreetsusele ja veenmisoskusele vastu panna?

Nii juhtuski. Puhusime juttu, tähistasime erakonna sündi, ja Edgaril tekkis mõte järgmisel päeval üks tõsisem pidu püsti panna. Mäletan, et ärkasin hommikupoole ööd korraks kella viie paiku, ja juba põles Edgari toas tuli. Hommikul ta pajatas, mida oli lugenud. Õhtupoolikul toimuski pidu ja külaliste seas polnud ainult parteikaaslased. Pean ütlema, et ka edaspidi on Edgar suutnud ajakirjanduse kiuste kohtuda ja hoida kontakte peaaegu kõigi oma poliitiliste vastastega.

Mis veel on Edgarile oluline?

Kodu ja kodukoht ning lapsed on Edgari jaoks minu arvates alati tähtsad olnud. Oma kodupaika tuleb ta alati hea meelega ja Põlva-mail oleme korduvalt kohtunud. Ühel aastal suutsime siin õhtu või õigemini öö jooksul läbi käia lausa viis jaanituld. Olen aru saanud, et Põlvamaal on tal oma lemmikpaigad, kus ta alati käia tahab. Ehk ammutab ta siit ka energiat.

Tänavu on talle seda eriti vaja.

Tõesti, viimane aasta on Edgarile väga raske olnud. Ka mina olen vahel arvanud, et mees võiks pisut tagasi tõmbuda ja eelkõige oma tervisele pühenduda, sest meile ja kogu Eestile on teda vaja.

Kui aga Edgar ise soovib ja on kindel, et suudab veel erakonda juhtida, siis on ta kahtlemata väärt kandidaat, ja ühes demokraatlikus erakonnas otsustavadki kaaslased, keda nad oma juhina eelistavad ja usaldavad. Mina loodan, et Edgaril jagub jõudu ja talle omast sihikindlust veel kauaks.

Küsis EVE SALUNDI

[fotoallkiri] Põlva linna 20. sünnipäev 2013 Intsikurmus. Linnapead Savisaar ja Pelisaar.

Jaga |