Kas eestlased on vabastajad või vallutajad

Jaan Vahtra,      12. november 2003


Meie meeste Iraagis saadud kriimustused tuletasid meelde kunagisi Eestimaal toimunud sündmusi. Kas ei ole seal samuti tegemist kulakluse ja/või metsavendade likvideerimisega? Kas ei vaadata seal eestlastele-abistajatele sama pilguga, nagu meie vaatasime NSV Liidust siia kamandatud venelastele, juutidele, usbekkidele … kui küüditajatele ja rahvuslaste tapjatele?
Olen ise olnud kahe võõrvõimu ajal ajutiselt nii-öelda metsas. Esimene kord pärast Narva rindel saadud haavade paranemist, kui isa ulatas lahkumiskäe asemel relva FN 6,35 ja näitas: "Aida taga on lepik!" Ei sobinud ju hakata vanemale vastu, pealegi oli rinne juba lagunenud ja seda hoiti vaid kodumaalt lahkujatele katteks.
Teine kord oli järjekordsete vabastajate aegu. Viljandis korraldati Kuramaa tarbeks erakorraline "ülevaatus". Tallinna tänava majas, postkontori vastas võeti mult ära õpilaspilet kui ainus kehtiv dokument ega lastud enam minema. Sain siiski pagema ja elasin kuu aega lindpriina.
Seekord aitas vallasekretär, kes lõi taskus olnud nimelisse saksa osturaamatusse templi, et olen Abja valla TSN TK-s registreeritud või midagi taolist.
Mida teame meie teiste rahvaste tõestest kommetest, arusaamadest, mõtlemistest? Küüditajad tulid kah siia heauskselt enda arust head tegema - rahvavaenlasi parematele maadele evakueerima. Me ei tea veel, milline rezhiim võib kunagi meie aitajad süüdi mõista, nagu me praegu seda ise teeme.
Hea komme kohustab, et kõigepealt näitavad eeskuju lubaduste andjad. Liivlaste vanem Kaupo tuli isiklikult Viljandimaale Paala väljadele tõestama, et tal pole ordurüütlitele antud lubaduste lunastamiseks elustki kahju. Ta saigi haavata ja suri Viljandi lähistel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)