Kas Mart Laari ja Siim Kallast ähvardab suur skandaal?

Laar – kodus sõimatakse,  väljas pärjatakse

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari kuulsus lõi erakordselt eredalt särama tänavu aprillis, mil prantsuskeelse maailma üks mõjukamaid liberaalseid mõttekodasid – Turgot’ Instituut Pariisis – määras talle Turgot’ Vabaduse auhinna. Justkui soovist tõestada, et norralased pole kehvemad, anti  Oslos Laarile üle Sjur Lindebrękke demokraatia ja inimõiguste auhind. Auhinnad sai Laar Eestis tehtud majandusreformide eest, mis on saanud eeskujuks paljudele üleminekuriikidele, samuti  Gruusia majandusreformide nõustamise ja Kuuba opositsiooni toetamise eest.

Kesknädal soovib omalt poolt Mart Laari õnnitleda!

Üle-euroopaline skandaal

Samas sattus tunnustamine küllaltki piinlikule ajajärgule, kuna nii Mart Laari kui ka Siim Kallast ähvardab Vene portaali flb.ru väitel Euroopa Liidus peatselt puhkev skandaal.

23. aprilli „Äripäev“ kirjutas: „Tallinna ringkonnakohus vaatab läbi ettevõtjate 63,5 miljoni dollarilist hagi valitsuse ja Eesti Panga vastu. See raha külmutati Boriss Jeltsini käsul Moskva Väliskaubanduspangas 1992. aastal. Ettevõtjad väidavad, et 15 aastat tagasi pistsid Eesti majanduse erastajad need miljonid oma tasku. Et jälgi kaotada, lasid nad kaotsi minna arhiivil 500 tähtsa dokumendiga, mille hulgas oli kirjavahetus Moskvaga. Kui arhiivi kaotsiminek 2004. aastal poliitilise võitluse käigus ilmsiks tuli, skandaal summutati.

Eesti Pank lükkas ümber Vene portaali väite, nagu revideeriks Euroopa Keskpank praegu Eesti Panka ja uuriks, kuhu kadus Eesti ettevõtjate raha. „Kontrollisin, mingit revisjoni meil praegu ei toimu,“ edastas keskpanga avalike suhete spetsialist Ingrid Mitt.“

„Eesti Ekspress“ 7.04.2005

1991. aasta detsembris külmutati Moskvas Vnešekonombank'i (VEB) kontodel asunud kommertspankade raha.

Justiitsministeeriumist saadeti 2005. aastal teele kolm minister Ken-Marti Vaheri allkirjaga järelepärimist: Eesti Panka, sihtasutusse VEB ja Venemaa Välismajanduspanka. Ärevuseks oli põhjust tolleaegsel Eesti Panga presidendil Vahur Kraftil ja Reformierakonna juhtkujudel, kes olid või on seotud Moskva Välismajanduspanka külmutatud Eesti ettevõtete raha salapärase kadumisega. Moskvasse jäänud 67 miljonist USA dollarist haihtus 47 miljonit. Vettpidavat seletust raha kadumise kohta pole.

„Äripäev“ 23.04.2008

VEB-s kadunud raha lõputuna näiv saaga on praeguseks jõudnud järjega ringkonnakohtusse, kus AS Akke, AS Saare Kalur ja AS A.O. Imbi on seoses soovimatusega kahjud hüvitada kohtusse kaevanud Eesti Vabariigi valitsuse.

Eesti firmade raha jäi Vene panka kinni ligi 600 miljonit krooni. Riik koondas nõuded VEB Fondi, mis hiljem muutus sihtasutuseks, aga jõupingutusi summade kompenseerimiseks ei tehta.

„Ärielu“ 9.05.2008

Hagejate esindaja Indrek Leppik advokaadibüroost Glimstedt Straus & Partnerid ütles, et eesmärk on panna riik tunnistama oma vastutust raha eest ning reaalse kompensatsioonimehhanismi loomine.

Praeguses vääringus ligikaudu 1,5 miljonit krooni nõudva Saare Kaluri nõukogu esimees Peeter Jalakas avaldas lootust, et aastaid kestnud vaidluses õnnestub saavutada läbimurre. „Varem on kohtutes keskendutud protseduurilistele küsimustele, aga nüüd ehk jõutakse esimest korda ka asja sisulise arutamiseni,“ lausus ta. „Deponeerisime raha Eesti Panka ning see, et too vahendid Venemaale paigutas, pole meie süü.“

Kesknädala toimetuselt

Kesknädal toetab ettevõtjate pingutusi õigluse jaluleseadmisel ringkonnakohtus. Ühtlasi imestab Kesknädal: miks vanast VEB-afäärist kirjutasid üle hulga aja vaid Äripäev ja Ärielu, puudutades teemat justkui möödaminnes? Miks ülejäänud meedia vaikib kohtuprotsessist, mis kaalukuse ja uudisväärtuse poolest väärib kirkaid esikülgi?

“Sõltumatu“ meedia suukorv näib selle juhtumi puhul olevat eriti tugevalt kinni seotud. Ei mingeid grillitud nägusid ega räigeid korruptsioonisüüdistusi!

Viimatine tõeliselt sõltumatu ajakirjandus toimis Eestis vaid aastatel 1988–1992. Hilisemal ajal on kahjuks meedia kuuleka valvekoerana kaitsnud vaid teatud poliitiliste jõudude huve. Näiteid, kus meedia tagatoast saadud „ässituse“ peale osutatud ohvrile süüdimatult kõrri kargab, on loendamatu hulk. Ehk oleks meedial aeg taastada oma eneseväärikus ja neljakäpakil karglemise ning saba liputamise asemel kultuurselt ja õiglaselt käituma hakata?

Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase tegemistele tähelepanu pöörama ajendas Kesknädalat soov teada saada, kuidas hindab EL tema senist tööd. Kuna Kallase ametiaeg läheneb lõpule, on Eesti meedia kohustus ülistavate lugude asemel kriitiliselt küsida: kas Kallas on olnud oma töös tõhus?

Ühe eestlase õigus kontrollida ja juhtida EL-i rahavoogusid on erakordne sündmus. Kesknädalale antud intervjuus kahtleb Euroopa Parlamendi saadik Ashley Mote sügavalt Kallase võimes tulla toime EL-i rahade käsitlemisega.

Jah, tegemist on vaid ühe poliitiku arvamusega. Kuid Kesknädal katsub hoida Kallase tegemistel ka edaspidi kätt pulsil ja, kui võimalik, tuua oma lugejateni arvamusi Kallase töötulemustest, nähtuna  EL-i südames Brüsselis tegutsevate erinevate poliitikute silmade läbi.

Päevakajalisuse poolest, mida Kesknädal erinevalt ülejäänud ajakirjandusest näib tajuvat, püüdsime just praegu valgust heita Siim Kallase ja Mart Laari tegemistesse läbi Eesti meedia poolt seni ignoreeritud vaatevinkli. Kuigi, võib-olla on päevalehtedel ja Rahvusringhäälingul tõesti publik, keda rohkem huvitab majoneesijaht Riigikogus või Vändra Aveli rinnapartii...

Jaga |