Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Lilleküla Selts: Kes kaitseb Eesti inimest „Eest ära, meie teeme!"-otsuste vastu?

OLAV KIVIRAND,      10. aprill 2013

Otsides vastust küsimusele, kes kaitseb Eesti inimest, Eesti tarbijat, oleks vastus: mitte keegi.
 

Konkurentsiamet on allutatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning saab korraldusi ülalt; Tarbijakaitseametist pole aga midagi kuulda.


Uus riigikaitse arengukava võeti Riigikogus vastu 24. jaanuaril. Kui tegemist on kaitsega, siis ilmselt kaitsega kellegi vastu. Arengukavast seda välja ei loe, aga ilmselt potentsiaalse välisvaenlase-agressori vastu.



Seaduslooja töötab monopoli heaks

Kes aga kaitseb Eesti kodanikku, Eesti tarbijat monopoolsete ettevõtete ja neile tingimused loonud seaduslooja eest? Mis võiks olla selleks liikumapanevaks jõuks, et seaduslooja just seadust kujundades lähtub ühe kitsa huvigrupi soovidest?


Eestis avanes lõplikult selle aasta algul elektriturg, kus AS-i Eesti Energia poolt toodetud elekter moodustab 90% ja börsil vahendajate kaudu saadav 20%, siis võime seda nimetada mittetäieliku konkurentsiga avatud turuks, kus turumehhanismid täiel määral ei taga tarbijate huvide kaitset. Kahjuks elektrituru avamisel on jäetud lisaks energiaturu põhilistele avaliku teenindamise kohustustele - tagada mõistlik taskukohane ja mittediskrimineeriv elektrihind - välja töötamata üldine tarbijakaitse, eelkõige enamhaavatavate ja vähemkaitstud tarbijate kaitsmisel.



Parts: hind tõuseb tarbijate huvides

Huvitav, kuidas on ikkagi nii, et rahvas hääletagu meie poolt, sest me ju lubame kodukulud alla viia, aga siis kuuleme Juhan Partsi väidet, et „elektrihinna tõus on tarbijate huvides". Kas võime oletada, et mida kõrgem elektrihind, seda parem tarbijale?


Kui jaanuaris tõusis elektri hind 20%, vähenes elektri tarbimine 13%. Kuidas hakkab aga uus maagaasiseadus mõjutama gaasihinda Eesti gaasiturul, kus AS Elering haub tõsiseid gaasitorustiku ülevõtmise plaane?


Selleks, et anda hinnang AS-i Elering võimalikule sisenemisele gaasiturule, ja teada, millised võimalikud ohud ootavad meid ees, peaksime piiluma sinna, kus Elering alustas oma ambitsioonikat tegevust elektrivõrgu-ettevõtjana, kuidas kujunesid rahavood ja võrgutasud. On selge oht, et Eleringi omandisse liikuvad gaasivõrgu tasud koormatakse LNG-terminali ja uute ühendusvõrkude ehituskuludega.



Uus maagaasiseadus toob uued kulud

Tuletame meelde, et nii kui AS Elering elektrivõrgud oma haldusse sai, noteeriti võrgud kohe võlakirjadesse Londoni börsil 200 miljoni euro eest. Juhul, kui AS Elering peaks omandama gaasivõrgud, ootab gaasivõrke ees ilmselt elektrivõrkudega analoogne stsenaarium.


Kahtlust selleks külvab uus maagaasiseadus, kuhu on kergekäeliselt sisse kirjutatud investeerimiskava, mis tagab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr. 994/2010 artiklis 6 sätestatud infrastruktuurinormi tagamiseks vajalikud meetmed. Tekitavad kõhedust AS Eleringi juhi Taavi Veskimäe ambitsioonikad plaanid ühisest Soome ja Balti gaasiturust, kus väidetavalt järjekordselt tuleb tarbijal osaliselt (kuid Eesti tarbija jaoks ikkagi suur summa) kinni makskõikvõimalikud nii LNG-terminali kui ka taristute kulud nii Soome kui ka Lätti, Leetu ja kuhu tahes veel.


Sel juhul investeeringud taristusse tõenäoliselt nullivad odava LNG ostmise (kui see on üldse võimalik) tulevikus ja lõplik gaasihind kliendile on suurem kui tänane gaas, mis tuleb torujuhtmest.


Jääb arusaamatuks, kuhu jäävad siis tarbija õigused omada esmajoones tarbijale mõeldud põhjendatud ja taskukohast gaasihinda. Gaasituru kujundamise juures on oluline just põhjendatus - et sellest ei kujuneks järjekordne läbikukkumisele määratud eksperiment.


Ilmselt ei loobu ka ülekande-gaasivõrgu praegused omanikud E.ON, Ruhrgas, Gazprom ja Fortum ilma kohtulahendita, mis võib tuua Eesti riigile ettenägematuid kulutusi maksumaksja arvel. Analoogi võime leida Leedus, kus Gazprom juba kaebas selle teema kohtusse.



Tarbijale on vaja turvatunnet

Kas Eesti kannab välja investeeringuid laiendamaks gaasivõrku ainult selleks, et muutuda gaasijaotavaks keskuseks, tuues ohvriks oma konkurentsivõime ja kodukulude järjekordse kasvu, ning seda kõike ambitsioonikalt kõlavate hüüdlausete saatel: „Tarbijate võit on suurem varustuskindlus, võimalik hinnavõit ja julgeolekuriski kadumine!" Nii tähtsate otsuste tegemisel peaksime olema kindlad, et ühest tarbimisruumist väljumisel on teine ruum kindlasti parem.


Eelkõige tarbijale on vaja turvatunnet, et gaasile on tagatud võimalik parim hind. Investeerimisvalmidusele peaksid järgnema korrektselt põhjendatud ja arvutustel põhinevad kalkulatsioonid tänaseks ja homseks. „Eest ära, meie teeme!"-mentaliteet nii AS Eesti Energial kui ka AS Eleringil peaks asenduma vanasõnaga „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika".



Küsimused AS-ile Elering

Küsimusi tekitab eriti valitsuse poolt 2010. aasta novembris AS-ile Elering delegeeritud ülesanne välja arendada ettevõtte gaasialane kompetents.


1. Kas AS Elering on ikka saavutanud piisava gaasialase kompetentsi? Teatavasti eeldab gaasivõrkude haldamine vähemalt kaheaastast praktilist eelnevat gaasialast tööd (küttegaasiohutuse seaduse järgi).


2. Millistest vahenditest ja kuidas on Elering oma gaasialase kompetentsi tõstnud? 2011. a tegi Pöyry Management Consulting AS-i Elering tellimisel uuringu „Gaasituru liberaliseerimine Eestis", mille kohaselt suudaks LNG-terminal pakkuda konkurentsivõimelist gaasihinda juhul, kui ehitatakse Balti riike ja Soomet teenindav regionaalterminal, mille maht peaks olema 3,6 korda suurem Eesti aastasest tarbimisest. Kuna Eesti gaasinõudlus on väike, eeldab LNG-terminali rajamine võrguühenduse loomist vähemalt Soomega. Ainult Pöyry Management Consulting uuringute eest tasus AS Elering ei rohkem ega vähem kui 191000 eurot elektritarbijatelt korjatud elektri võrgutasudest.


Ka Muuga LNG-terminali kui regionaalterminali tasuvusuuringud hinnaga 59400 €, mida Majandusministeerium enam ei toeta, maksti kinni tarbijate taskust.



Energeetika toetagu omariiklust

Ilmselt oleks vajalik nii kaalukate otsuste langetamisel teostada põhjalikud majandusanalüüsid, eriti seal, kus ohus on Eesti konkurentsivõime ja on näha kodukulude kasvu seoses võimalike (täna veel mõistlike) gaasivõrgutariifide tõusuga.


Küsimus on kaalukas: kas meil on ikka vaja kallist LNG-terminali niigi väiksele turule ainult selleks, et tagada varustuskindlus kalli gaasi hinnaga?


Eesti energeetika juhtimine, majandamine ja tulevikuvisioonid vajaksid täiendavat põhjaliku kompetentset arutelu. Hetkel on Eestis selgelt välja joonistunud tugevad huvigrupid, kes mõjutavad nii käimasolevaid arengukavasid kui ka survestavad otseselt nii kavade koostajaid, valitsust ja parlamenti kui ka ministeeriume.


Otsused, mis seni on parlamendis vastu võetud ja kinnitatud, ei kanna Eesti rahva otsest huvi: saada osa oma maa hüvedest; elada maal, kus riik soosib ja toetab oma rahva jätkusuutlikkust läbi energeetika õige majandamise, kus energeetiline ja rahaline ressurss on suunatud eelkõige Eesti rahva tuleviku hüvangu garanteerimiseks.


Riigil on otsene kohustus luua elanikele ja ettevõtetele soodsad tarbimistingimused energeetika mõistliku majandamise kaudu.


OLAV KIVIRAND, MTÜ Lilleküla Selts juhatuse esimees

 



Viimati muudetud: 10.04.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail