Braavo, Tarmo Jüristo ja Postimees!

Seekord on aga minu kirjutise ajendiks sootuks vastupidine emotsioon.  Ajaleht Postimees  avaldas  9. veebruaril  Tallinna Ülikooli doktorandi  Tarmo  Jüristo  arvamusloo "Eesti rahvusliku tahte triumf?", mille lugemine pakkus sedavõrd  suurt naudingut, et ma ei pidanud paljuks seda mitu korda üle lugeda.

Sõnade sisu tuleb teada!

Kõnealuses  kirjutises näitab noor teadlane ilmekalt,  kuidas võhiklik marurahvuslike loosungitega  vehkimine  tegi  kaitseminister  Jaak  Aaviksoost  Tartu rahu aastapäeval kõnet pidades vaat et natsiretoorika viljeleja,  kuid  see apsakas   kinnitas veelkord  juba ammu rahvusradikaalide motoks valitud mantrat,  et  meie riigis peab ülimaks prioriteediks olema  rahvuslaste ülemvõim, mitte aga võrdsed võimalused kõigile siinmail elavatele ja seda maad oma koduks pidavatele inimestele.

Tarmo Jüristo artikkel on mitmes mõttes pretsedenditu. Eelkõige kvaliteedilt.  Harva kohtab lugu, kus  ühtaegu ja võrdväärselt  ilmnevad autori  eruditsioon,  teema aktuaalsus,  järelduste argumenteeritus, teksti loetavus ja ülesehituse otstarbekus.

Pretsedenditu on see ka  Postimehes  seni avaldatud  lugude tonaalsust arvestades.  Sedavõrd esinduslikul kujul  (üle  lehekülje paigutatuna  ja  teemakohaselt illustreerituna)  pole seal igatahes lähiminevikus  juhtunud  ühtegi "kallutamata" sisuga  kirjutist  nägema. Kui üldse millestki kinni hakata, siis võinuksid illustratsiooni proportsioonid ja kunstiline lahendus mõnevõrra teistsugused olla.  

Kas  tähistab sellise loo kilbile tõstmine ajalehe püüdu liikuda  tasakaalustatuma  sisuga väljaande suunas või oli  lihtsalt kahju  taolisest pärlist loobuda? Välistada ei saa mõistagi ka  seda, et reformarite  mõjuväljas olev Postimees  ei saanud jätta kasutamata võimalust  IRL-ile väikest käru keerata.

Mis saab edasi?

Tõsi on aga ka see, et üks pääsuke ei too  veel kevadet.  Ei ole ju veel kuigi palju aega möödas  sellest, kui  30. jaanuari Postimehe lisas „AK" avaldati  Imbi Paju  essee  "Eneseviha juured. Reetmisest ja autundest",  kus rahvusradikaalide apologeet  Paju  kordab ühes "Vabariigi kodanike" saates  Mart  Helme välja öeldud absurdset  mõtet, et  "Kreml panustab  Eesti savisaarestamisele",  et nagu  oleks Tiit Vähi oma seisukohtade abil  Venemaaga paremat läbisaamist  toetades  Eesti  reetnud  jne. Kõige krooniks kuulutab autor, et Eesti äriringkondades arvatakse,  justkui oskaks  Soome valitsus  Kremliga paremini asju ajada.  Selle arvamuse põhjendatuse kummutab  Imbi Paju  väitega, et soomlaste arvates ei pidavat äritegemise hinnaks olema  oma riigist ja iseseisvusest loobumine.  Sellega  annab  ta ühemõtteliselt mõista,  et tema arvates on eestlaste puhul  asjad risti vastupidi.

Paraku kiskus  jutt jälle negatiivse  poole peale.  Olen enda jaoks otsustanud, et  Imbi Paju   üsna  läbinähtava propaganda  äratrükkimise võib ajalehele andestada,  kuna  Tarmo  Jüristo  särav kirjatöö  kompenseerib  (pro tasakaalustab) selle täiel määral ja enamgi veel. Enesekriitiliselt pean tunnistama, et vanaks saades olen muutunud kiuslikumaks noorte meeste vastu, sest töös nendega kokku puutudes  olen kogenud sageli nende  pealiskaudsust ja võhiklikkust  paljudes  tähtsates küsimustes.  Nüüd olen tänu  Tarmo Jüristole sunnitud oma seisukohta korrigeerima. Kui meil leidub temasarnaseid teraseid noori mehi, siis pole kõik veel kadunud!

ENDEL RIHVK, kolumnist

Jaga |