Tammsaare küsib: kes on koputaja?

KAIDO JAANSON,      06. veebruar 2008


Kes on koputaja? See on küsimus, mis eesti ühiskonnas on kordunud ja seda ühiskonda vaevanud alles ju üsna hiljuti.

Jälgides Vikerraadiost tähelepanelikult ja huviga Albu valla ja Eesti kultuuritegelaste võimast ja üksnes kiitust väärivat mammutüritust – püüdu ette mängida Anton Hansen-Tammsaare „Tõe ja õiguse" kõik viis osa –, ei saa ma ometi endale hoida arvamust, mis mul ammu tekkinud.

Nimelt – uurides tartlase Aleksander Kesküla (romaanis jäädvustatud revolutsionäär Kröösusena) tegevust ja tutvudes just arhiivides 1905. aasta sündmuste osaliste tubli kaks põlvkonda ehk ümmarguselt 70 aastat tagasi kirja pandud mälestustega, on mul kujunenud ketserlik arvamus, et klassiku suurteose osadest on parim nimelt just kolmas. Loomulikult olen lugenud kogu epopöad. Seejuures esimest osa (mille kohta keegi hiljuti ajakirjanduses nentis, et see olevat igav) vist neli või viis korda. III osa puhul olen lugenud nii esmatrükki kui ka kordustrükki, mida autor ise miskipärast lühendas. Minu arvamus muidugi on vastuolus tavaarvamusega.

Samas rõhutaksin, et kolmanda osa peamine idee pole aga seejuures ju mitte revolutsioon, nagu meil pidevalt, kuni viimase ajani välja, leierdatakse, vaid: kes on koputaja? Küsimus, mis eesti ühiskonnas üha kordus ja seda ühiskonda vaevas alles ju üsna hiljuti. Veel nii hiljuti, et seda ei mäleta ehk üksnes väga noored Kesknädala lugejad.

Kes kahtleb, lugegu kolmas köide uuesti läbi. Koos ülejäänud neljaga. Ja seda enne Albu valda mammutetendusele suundumist. Aega ju veel on.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)