Nädala juubilar ARTHUR MILLER 100

Ta sündis 17. oktoobril täpselt sajandi eest poeomaniku ja naisterõivaste ärimehe perekonnas. Paraku muutus kõik suure majandusdepressiooni aastail. Ootamatud elukäigud, mis ühe hetkega purustavad inimeste unistusi, heaolu ja perekondi, ilmestavad mitut Milleri näidendit. Neist kuulsaim on kahtlemata „Proovireisija surm“, milles asjatundjad märkasid noore autori eluolu-peegeldusi, alustades majast, milles näidendi tegevustik peamiselt toimub. See olevat olnud äravahetamiseni sarnane tagasihoidliku hoonega, milles Millerite pere pärast finantskrahhi elas.

Arthur oli küll vibalik, ent ometi sportlik poiss, kes üsna hästi mängis nii korv- kui ka jalgpalli. Aastaid hiljem tunnistas kirjanik, et luges toona peamiselt seiklusjutte ning Hearsti kontserni bulvarilehti. Pärast keskkooli lõpetamist teenis Arthur raha edasiõppimiseks autode varuosade poes.

Kirjanikuks otsustas Miller saada pärast seda, kui oli kogenud vapustavat lugemiselamust Fjodor Dostojevski tippromaanist „Vennad Karamazovid“. Miller õppis Michigani ülikoolis ajakirjandust ning juba siis võitis esimesi preemiaid oma näidendite eest.

Teine samas kõrgkoolis alustanud tuntud kirjanik oli Millerist neli aastat vanem Tennessee Williams.

Pärast ülikooli lõpetamist aastal 1938 läks Arthur Miller oma sünnilinna New Yorki tagasi ja hakkas tööle teatris. Palju kirjutas ta suurtele raadiovõrkudele CBS ja NBC. Oma loomingule võis kirjanik ka sõjaajal täies rahus pühenduda, sest jalgpallimängus saadud vigastus oli küllaldane, et teda rivikõlbmatuks tunnistada.

Enne sõja algust võttis Miller naiseks Mary Slatteri, kellega sai kaks last. Milleri esimene Broadway’l esietendunud näidend oli „Üliõnnelik mees“, mis lavale jõudis 1944. aastal ja pidas vastu vaid neli etendust. Kuid kolm aastat hiljem teenis Miller oma näidendiga „Kõik mu pojad“ esimese tipptunnustuse – New Yorgi draamakriitikute aastapreemia.

Rahvusvaheline kuulsus algas kiiresti menukaks muutunud näidendiga „Proovireisija surm“, mis esietendus aastal 1947 ja teenis ülimaineka Pulitzeri preemia. Küllap mõnigi vanem lugeja mäletab veel Heino Mandri säravat Willy Lomanit meie Noorsooteatri lavastusest ja selle tegelaskuju traagilist võitlust oma perekonna heaolu nimel. Lomanis segunevad olematud saavutused peaaegu et käegakatsutava sooviga reaalselt kinni püüda ja hoida Ameerika unelmat. Kasvõi enesetapu ja loodetava elukindlustuse hinnaga.

Siis algasid kirjaniku elu raskemad aastad. Tema vastu tundis aktiivset huvi USA Kongressi surmtõsine kommunismivastane komitee, kes teleskoobi ja luubiga uuris marksismi-leninismi võimalikku imbumist Ameerika kunstiellu. Kirjanik käis ülekuulamistel ning talle ei antud viisat sõiduks Brüsselisse oma uue, Broadway-esietendusel läbi kukkunud vapustava näidendi „Salemi nõiad“ Euroopa-esietendusele. (Eestis sai esmalt tuntuks kuuldemänguna.)

Aastal 1955 jõudsid lavale kaks verepilastusest, armukadedusest ja reetmisest rääkivat lühinäidendit koondpealkirjaga „Vaade sillalt“, mida Eestiski mängitud.

Arthur Millerit kimbutas ka USA Esindajatekoja Ameerika-vastase tegevuse paljastuskomitee. Kirjanik tunnistas, et oli küll käinud kommunistide poolt toetatud üritustel ja koosolekuil, kuid ise parteisse ei kuulunud.

Aastast 1956 oli Arthur Miller seltskonnaajakirjanduse superstaar. Ei mitte seepärast, et kirjanikust sai Michigani ülikooli audoktor, vaid laiale publikule hoopis olulisemal põhjusel. Ta abiellus kõigi eluvõimeliste meesinimeste lemmikuga – hüperstaar Marilyn Monroe'ga. Nende kooselu vältas neli ja pool aastat. Miller kirjutas oma kaasale filmi „Sobimatud“ käsikirja ning selles John Hustoni lavastuses mängis Monroe kõrval oma viimseks jäänud filmirolli legendaarne Clark Gable.

Aastal 1965 valiti Arthur Miller rahvusvahelise PEN-klubi presidendiks. Ta töötas selles auväärses ametis ligi viis aastat.

Milleri viimne näidend „Lõpetades filmi“ esietendus aasta enne kirjaniku surma. Draama jutustab loo filmi „Sobimatud“ võtteperioodist läbi inimeste vaheliste suhtepingete.

Arthur Miller lahkus jäädavalt veebruaris 2005. Kirjaniku tütar Rebecca on abielus kolmekordse Oscari-näitleja Daniel Day-Lewisega, kes aastate eest mängis oma äiapapa näidendi „Salemi nõiad“ ekraniseeringus.

ENN EESMAA

Jaga |