![]() Tundmatu tuumasõdaMARJU TOOM, 30. mai 2001Autoreile tagastatud lood Alljärgnevat järjejuttu ei ole nõustunud päevalehed avaldama. Kesknädal arvab, et tegemist on huvitava looga lähiajaloost, mis meie lugejaile kindlasti huvi pakub Tðernobõli katastroofi kohta oleme palju lugenud ja kuulnud. Hoopis vähem on teada N Liidu väljakuulutamata tuumasõjast oma riigi elanike vastu, mis tõi kaasa lugematu arvu ohvreid ja kannatusi. Ka küüditamisest teame palju, kuid N Liit lõhkas 37 aasta jooksul, ajavahemikul 29.08.1949 kuni 31.12.1987, 618 tuumaseadeldist, millest - 126 plahvatuse kohta teavitati maailma "rahumeelse aatomi" rakendamisest rahvamajanduse vajadusteks: - 179 korda katsetati tuumapommi maapealset või õhus lõhatavat varianti; - 3 korda lõhati veealune pomm; - 436 korda oli kasutusel maa-aluse seadeldise variant. Seega tuleb kokkuvõtlikult 1 plahvatus iga 22 päeva kohta ning lõhatud seadeldiste koguvõimsuse trotüüliekvivalent on üle 600 megatonni , mis võrdub 30 000 ameeriklaste poolt Hiroshimale visatud pommi võimsusega (mille trotüüliekvivalent oli ca 20 kilotonni - EE 9 lk 646, tõlk ). USA katsetuste koguvõimsus on ligilähedaselt 75% N Liidu omast. Polügoonide ja muude katsetuskohtade kaupa vaadelduna on lõhkamiste arvud järgmised: Semipalatinski polügoon Alates 29.08.49 kuni sulgemiseni 27.08.91 kokku 468 lõhkamist ning nendest kuni 1963. aastani (10.10.1963 jõustus rahvusvaheline leping, millega keelustati tuumarelvakatsetused kolmes keskkonnas - atmosfääris, kosmoses ja vee all - EE 9 lk 646, tõlk) 150 lõhkamist maapinnal või õhus. Ja veel 38 plahvatust polügooniga külgnevate teiste Kasahstani oblastite aladel. Enamus neist toimus Degeleni mäe vahetus läheduses. Radiatsioonikahjustuste tõttu surevatele inimestele ja loomadele pandi diagnoosiks brutselloos (N Liidu Tervishoiuministeeriumi IV dispanser, nn Brutselloosi dispanser, tegeles sügava saladuskatte all saastatud piirkonna elanikkonna ja loomade tervise ja spetsiifiliste haiguste uurimisega - 1990, ajakiri EKO-otklik, nr 8, tõlk). (29.08.1991 möödus 42 aastat esimesest aatomikatsetusest. Just sel päeval kirjutas Kasahstani president Nursultan Nazarbajev alla polügooni sulgemise otsusele. Kasahstani Teadusministeeriumi Tuumaenergia valitsuse juhataja Jevgeni Tshaikovski ütles sulgemisel, et ümbruskonna ligi 100 000 elanikku on kiirituskahjustuste tagajärjel surnud ja üle 400 000 inimese saanud raske terviserikke. Ajaleht 04.10.1992 Moskovskije Novosti nr 40, tõlk) Novaja Zemlja polügoon Kuni moratooriumini 31.12.1987 kokku 118 (või teistel andmetel 132) lõhkamist ning nendest 87 atmosfääris (23.10.1961 lõhati 5 kilomeetri kõrgusel Novaja Zemlja polügooni kohal kõigest 23 megatonnine proovilaeng ning NLKP XXII kongressi auks maailma võimsaim termotuumapomm, mille trotüüliekvivalent oli üle 58 megatonni ja praktiliselt saavutas planeeritud võimsuse 60 megatonni. 47 kilomeetri kaugusel asunud kaevurite asula osutus maapinnalt pühituks, 700 kilomeetri kaugusel asuval Diksoni saarel purunesid majadel aknaklaasid. EE 9 lk 646, ajaleht 1991 "Sobesednik" nr 44 ja ajakiri 1992 Novoe Vremja nr 48. Pommi viisid kohale Tartu Raadi lennuväljal baseerunud raskepommitajad. Tõlk). Praeguseks on polügooni kogu ümbrus ülekülvatud radioaktiivse jääkainega. Sellise ökoloogilise õuduse tõttu põevad ümbruskonna põhjarahvad kaks korda sagedamini vähki. Nende organismis on strontsium-90 20 - 40 korda rohkem lubatust ning tseesium-137 100 ja enam korda rohkem lubatust. Põhjarahvaste keskmine eluiga on langenud 45 aastani. Isegi N Liidu jaoks oli see number negatiivne rekord. Ka Tshukotka olukord ei ole parem, sest ka tshuktside elualadel toimetati "katsetusi". Orenburgi polügoon Aastatel 1966 - 1980 pandi Azgiri lähistel maa all plahvatama 16 seadeldist ja pärast 1980. aastat juba Orenburgi polügoonil veel 25 maa-alust pommi. Mujal hajusalt aastatel 1966 - 1980 lõhatud seadeldisi: Jakuutia 17 Bas'kiiria 5 Volga jõgikonna aladel 27 Kasahstan 25 Donbass 1 Permi oblast 8 Järgneb Viimati muudetud: 30.05.2001
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |