Väärtuste ja raha konflikt Strasbourg’is

Osalesin eelmisel nädalal ühe sellise organisatsiooni – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) – liikmena Strasbourg’is. Päevad olid täis põnevaid arutelusid ja kohtumisi. Oli suurepärane võimalus arutada Euroopa kui kontinendi jaoks aktuaalsematel teemadel. Ametlik päevakord sisaldas punkte kodanikupalgast ja inimõigustest kuni ausa spordini ja Türgi tegevuseni Süürias. Need eelnõud ja teemapüstitused saavad tavaliselt laialdast ja lihvitud kajastust. Kuid millised on need küsimused, mille üle diskuteeritakse kohvikutes ja koridorides? Püüan Kesknädala lugejateni tuua mõningaid tähelepanekuid, mis mind selleaastase esimese sessiooni põhiprogrammi kõrval köitsid.

Väärtuskonflikt ja 22-miljoniline liikmemaks

Palju vastakaid arvamusi tekitas väärtuste ja raha konflikt. Me oleme leppinud sellega, et konfliktid ühiskonnas on möödapääsmatud. Samuti teame, et konfliktide allikaks on ebaühtlaselt jaotunud ressursid nagu näiteks võim ja raha. Poliitilised organisatsioonid omavad mõlemat, nii võimu kui ka raha, ning vahel juhtub, et väärtused peavad pragmaatilistes küsimustes kaotajaks jääma. Ukraina ja Venemaa konflikti valguses peatas Euroopa Nõukogu venelaste hääleõiguse Parlamentaarses Assamblees 2014. aastal, võttes neilt ka õiguse kuuluda organisatsiooni juhtorganitesse. Kui aga venelased vastukaaluks oma liikmemaksust enam kui 22 miljonit eurot maksmata jätsid, tekitas see organisatsiooni eelarvesse suure augu. Õigus on neil, kes soovivad näha kõiki 47 liikmesriiki ühise laua taga dialoogi pidamas. Vähemalt sama palju õigust on ka neil, kes väidavad, et agressoriga ei ole võimalik normaalset dialoogi pidada.

Kui kõik taanduks vaid rahale, oleks (ühis)väärtustest rääkimine mõttetu.

Väärtuste ja raha üle vaieldi eelmisel nädalal ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee koridorides ja saalis. Arutati emotsionaalselt selle üle, kas venelased peaks ENPA töösse uuesti kaasama. Pole saladus, et teiste riikide suhtes agressiivselt käitunud Venemaaga dialoogi taasalustamise kõrval on organisatsioonile oluline ka liikmemaks. Kuigi sõnavõttudes kõlasid peamiste argumentidena väärtused ja dialoogivajadus, taandub kõik ikkagi rahale. Kuid samas kerkib õhku taaskord küsimus: kas kümnetesse miljonitesse ulatuv liikmemaks pehmendab meie suhtumist agressorina käituvasse riigisse ning kas pigistame liikmemaksu soovides silma kinni? Saame näha, kas mitmete liikmesriikide saadikute vastuseisust hoolimata loodud ad hoc-töörühm saab tagaukseks, mille kaudu venelased (koos liikmemaksuga) assamblee laua taha tagasi soovitakse tuua või jätkub meelekindlust seista rahu kui väärtuse kaitsel.

Panama paberid ja Nord Stream 2

Lisaks ametlikule päevakorrale leiab istunginädala kavast mitmeid saadikute või huvigruppide initsieeritud kõrvalüritusi. Nendega püütakse tähelepanu tõmmata teemadele, mis korraldajale olulised. Kui assamblee hoone ees toimuvad plakatite ja lippudega manifestatsioonid suurt edu ei saavuta, siis tubastes tingimustes on tähelepanu palju lihtsam võita. Kuigi põnevaid arutelusid oli mitmeid, pälvisid minu tähelepanu sel korral enim Maltal autopommirünnakus hukkunud uuriva ajakirjaniku lugu ning Nord Stream 2 temaatika.

Mul oli võimalus kohtuda Malta uuriva ajakirjaniku Daphane Caruana Galizia poegadega, kellel oma kindel huvi – koguda toetust autopommi läbi hukkunud ema mõrva tagamaade uurimiseks. Nende sõnul ei usalda nad juhtumit uurima pandud politseiametnikke. Pojad kahtlustavad, et peaministrit kritiseerinud ema autopommiõnnetust ei uurita õiglaselt. Nimelt kirjutas Galizia nn Panama paberitega seoses ka riigi peaministrist, seostades teda rahapesuga. Sellele lisandusid veel mitmed teemad, mis kohalikule poliitilisele eliidile ebamugavad olid.

Kui Malta noormeeste missioon tundub lugeja jaoks mõnevõrra kauge, siis Läänemerre kavandatud gaasijuhe Nord Stream 2 puudutab meid otseselt ja paneb küsima: kas tegu on nii süütu projektiga kui paistab ning kas me ei peaks muret tundma?

Venemaa ja Saksamaa vahelist Nord Stream 2 gaasitoru läbipaistvust varjutavad nii mõnedki ohud. Arutasime Strasbourg’is Eesti delegatsiooni ja rahvusvaheliste ekspertidega gaasitoru rajamisega kaasnevaid võimalikke ohte. Teine gaasitoru Venemaa ja Saksamaa vahel tekitab minus mitmeid küsimusi nii keskkonnariskide kui ka rahvusvaheliste suhete osas. Ekspertide sõnul võib Euroopa Nord Stream 2 tõttu muutuda liialt sõltuvaks Venemaa ja Saksamaa kahepoolsetest suhetest. Venemaa saab kasutada gaasitoru vastavalt poliitilisele vajadusele ning ise otsustada, millal gaasikraanid kinni panna. Muret võimendab asjaolu, et seda võimalust on Venemaa tegelikult poliitilise ja majandusliku surve avaldamiseks juba ennegi kasutanud.

Samuti ei tohiks unustada, et gaasitoru kulgeb mööda merepõhja meile väga lähedal, mistõttu on see ka julgeolekurisk – teoreetiliselt võib toru kaitsmise ettekäändel meie vetesse tulla tehnikaga, mis pole sugugi Eesti julgeoleku huvides. Oleme Ukraina kriisiolukorra taustal näinud, et inimestele humanitaarabi pakkudes on riiki sisse toodud ka sõjapidamisvahendeid. Seetõttu, ei saa me iial lõpuni kindlad olla, et näilist või tegelikku õnnetusjuhtumit ei kasutataks sootuks teisel eesmärgil.

Lisaks peame suhtuma täie tõsidusega meid ümbritsevasse keskkonda. Hetkel on kavandatud, et plaanitav gaasitoru läheb läbi Kurgalski looduskaitseala ja selle rajamine võib põhjustada haruldaste liikide väljasuremise. Vähem tähtis pole seegi, et merepõhjas asuvate gaasitorude parandamine võtaks märgatavalt rohkem aega kui maapealsete torude puhul. Samuti juhiti tähelepanu, et venemaalaste jaoks on gaasi kättesaadavus ekspordi kasvades vähenenud ja gaasi hind on kasvanud.

Öeldakse, et niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja huvisid. Sain kinnitust, et sama kehtib ka riikide puhul.

TIIT TERIK,

Riigikogu liige

Jaga |