Vahetuid muljeid pulbitsevast Budapestist

Küllo Arjakas,      25. oktoober 2006


Juhtusin olema Budapestis just läinud nädala lõpupoolel – seal toimus Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee migratsioonikomisjoni korraldatud seminar. Neljapäeva õhtupoolikul jalutasin Ungari parlamendihoone juurde, et oma silmaga lähemalt uudistada valitsusvastaseid meeleavaldusi.
Tegemist on hiigelsuure hoonega, kus leidub ligi 700 saali ja tuba. Sestap pole imestada, et mitmendat nädalat protestivad meeleavaldajad suutsid hõivata vaid ühe osa parlamendihoone esisest.
Esimene mulje meenutas pigem kohalikku õllesummerit: suur, meie õlleüritustele omane presenttelk koos laudade ja toolidega. Makilt tuli vaheldumisi kohalikku heavy-rock´i ja ungari rahvalaule. Korraldajatel pidi organiseerimisjõudu jätkuma, sest mõned suured kõlarid ja juhtmepuntrad rippusid koguni tõstukauto kraananoka küljes. Kes kuulus tõsiste meeleavaldajate hulka, kes oli niisama päevavaras, kes välisturistist uudistaja, seda polnudki esmapilgul võimalik kindlaks teha.
Lisaks oli väljas veel paarkümmend kahe-kolmeinimese telki, medpunkt ja sümboolikamüük, hulk käsitsitehtud valitsusvastaseid plakateid, loosungeid ja transparente. Siiski võis märgata korralduslikult ühtset stiili: esinejatelava tagasein ja kõnepult olid kaunistatud ühtlaste oranzhivärviliste kangastega. Oranzhi värvitooni kohtas siin-seal veelgi.
1956. aasta ülestõusu kohta leidus Budapesti raamatukauplustes lausa omaette riiuleid üha uute ja uute käsitlustega, fotoalbumeid, mälestusteraamatuid jms.
Eraldi 150-leheküljeline suureformaadiline raamat pandi kokku 1956. aasta detsembris Melbourne'i olümpiamängudel toinunud Ungari ja NSV Liidu veepallimatshist. Selle võitsid revanshihimulised ungarlased tulemusega 4:0. Ühe venelase närvid ei pidanud vastu ning ta lõi basseinis Ungari veepalluril näo veriseks ja silma siniseks. Isegi Austraalia politsei sekkus basseinis kaklevate sportlaste lahutamiseks.
Omaette uus suur ja fotorikas raamat avaldati Melbourne'i olümpiamängude meenutuseks, sest Ungari sportlased saavutasid seal silmapaistvat edu ja kõigi aegade suurima arvu medaleid; paljud aga kasutasid võimalust, et ära hüpata Läände.
Viimaks veel üks isiklik kogemus kohaliku noore geograafiatudengi Euroopa Liidu alastest teadmisest. Ta juhatas mulle lahkelt teed ning lühikese ühise jalutuskäigu ajal küsisin muuseas – aga mis on Eesti pealinn? Vastused tulid selges järjekorras: Vilnius, Riia ja alles mõnesuguse mõtlemise järel pakuti kolmandana välja Tallinn.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)