Naftasõdade aeg tulekul?

TOIVO TOOTSEN,      13. aprill 2005


Nafta hind võib lähitulevikus pea kahekordistuda ehk tõusta üle 100 dollari taseme barreli eest. See kinnitab arvamust, mis juba Iraagi sõja alguses maailma valdas: Iraaki tungimise põhjuseks oli nafta.
Nafta tootmine ei vähene ainult Ameerikas, vaid ka mujal. Samal ajal tõuseb nafta tarbimine, eriti Põhja-Ameerikas ja Hiinas. Ja eks meiegi kütusetarbimine on kasvanud.

Ainus piirkond, kus naftatoodangut on võimalik suurendada, asub Lähis-Idas. Probleemi olemusele juhtis tähelepanu aastaid tagasi praegune asepresident Dick Cheney, kellel oli ja on ka praegu lähisuhe maailma ühe suurima õlifirmaga Halliburton Corporation.
Tema soovitas Lähis-Ida nafta USA kontrolli alla võtta. Pärast 11. septembrit asutigi jõuliselt oma huve kaitsma. Võim Iraagi üle aitab kontrollida ka naftarikkaid naaberriike. Jutt massihävitusrelvadest oli sama hea põhjendus nagu saladokumentide kadumine või korruptantide kvootide lugu meie riigis.
Tähtis oli eesmärk. Eestis oli eesmärgiks valitsuse vahetumine, Iraagis tuli kukutada rezhiim, mis ei võimaldanud naftatootmise suurendamist.
Saddam kukutati ja kontroll nafta üle kehtestati. Tõenäoliselt saavutatakse lähiaegadel ka Iraagi naftatoodangu kolmekordne tõus. Ükskõik, milline valitsus Iraagis võimule saab, nafta tootmist tuleb järsult suurendada – Iraagi ülesehitamine makstakse kinni ju ainult naftaga. Ülesehitamine aga maksab kümneid miljardeid dollareid.

Naftaprobleemi olemus oli selge mujalgi. Venemaa asus juba aastaid tagasi kindlustama oma positsioone Lähis-Idas, Iraagile tarniti relvi, vastutasuks loodeti muuhulgas saada soodsaid naftalepinguid. Ka Prantsusmaal olid soolas suuremahulised naftalepingud Iraagiga.
Nüüd on selge, miks Venemaa ja Prantsusmaa olid vastu Iraagi ründamisele – nende naftalepingud Iraagiga sattusid ohtu. Viimasel ajal paistab, et mingis ulatuses neid lepinguid siiski aktsepteeritakse ja need riigid saavad oma osa Iraagi naftapirukast, mis aitaks olukorda ja pingeid Lähis-Idas leevendada.

Milline oli meie huvi osaleda USA liitlasena Iraagi sõjas? Soov kukutada türann, hoida ära masshävitusrelvade oht, kehtestada Iraagis demokraatlik kord – see kõik on õilis, kuid vist mitte peamine. Otsustamisel oli meil väga veenev põhjus toetada USAd – me ootasime NATO-sse ja Euroopa Liitu astumist, meile oli ülimalt oluline USA ja Suurbritannia toetus.
USA soosingu nimel osalevad selles koalitsioonis näiteks Albaania, Armeenia, Aserbaidzhaan, Makedoonia, Moldova, Mongoolia, Gruusia, Kasahstan, Lõuna-Korea ja mitmed teised riigid, kusjuures nii mõnelgi neist riikidest pole lood demokraatiaga kõige paremad …
Kas saab osalemist suure riigi juhitavas koalitsioonis neile pahaks panna? Muidugi mitte. Iga riik peab tegema kõik võimaliku oma riigi heaks, ja maailma võimsaima riigi soosing on oma riigi julgeoleku ja heaolu tagamise üks tõhusamaid garantiisid.

Meilgi pole tark Ühendriikidega tülli minna. Meiegi oleme mures, mis juhtub naftaturul, meiegi tahame, et autod ei jääks aia äärde roostetama. Järelikult oleme huvitatud, et olukord Lähis-Idas kiiresti stabiliseeruks ja uusi naftasõdu ei tuleks. Paistab, et stabiliseerumine on saavutatav ainult tugeva jõu abil. Tahame või ei, aga teist sellist jõudu peale USA praegu pole. ÜRO otsib uut identiteeti, NATOs pole selles küsimuses üksmeelt, Euroopa Liidul on tegemist oma probleemidegagi.

Viimasel ajal on vaieldud, kas pikendada meie osalemist koalitsioonivägede koosseisus? Minu arvates pole aga üldse küsimus, kas ja kui kauaks pikendada meie osalemist Iraagis praegusel kujul, vaid see, mis saab edasi? Millised on Eesti võimalused Lähis-Ida stabiliseerumist toetada, see ongi minu meelest meie välisministeeriumi üks lähiaegade peaülesandeid. Millised on meie konkreetsed pakkumised Iraagi ülesehitamiseks?
Aeg oleks ärgata ka meie ettevõtjatel ning natuke kaugemale vaadata oma lähiümbrusest. Soome pole osaline Iraagi-koalitsioonis, aga nende ärimehed tegutsevad Iraagis agaralt. Kuigi üks ärimees sai seal surma, on Soome ettevõtjate tegevus Iraagis mitte kahanenud, vaid kasvanud.
Maailm muutub kiiresti ja mitte idealistlikuks, vaid realistlikuks. Ellujäämiseks peame meiegi nende muutustega arvestama.

KESKMÕTE:
Soome pole osaline Iraagi-koalitsioonis, aga nende ärimehed tegutsevad Iraagis agaralt. Aeg oleks ärgata ka meie ärimeestel ja ettevõtjatel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)