„Okupanti“ märgati päris hilja

Ka Lenini kuju tollase parteipeamaja ees ootas mahavõtmist. Juhuslikult sealt mööda minnes nägin, kuidas üks meie tuntud estraadilaulja oma sõpradega oli ametis Lenini nime kuldsete tähtede lahtikoukimisega postamendi küljest. Ta oli lausa vaimustuses, kui ühe pookstavi kätte sai. Sõbrad jäid ilma, sest politsei võttis samba oma kaitse alla. Ju siis oli Vladimir Iljitš nii kallis, et tükike tema nimest mälestuseks võeti!

Aga millegipärast ei pööratud tollal tähelepanu pronkssõdurile. Temaga oldi harjutud ja üle 50% tallinlasi ei pooldanudki selle monumendi mahavõtmist. Isegi siis, kui meie suurimad vabadusvõitlejad – isamaaliitlased – Tallinnas võimul olid ja linnapeaks oli Jüri Mõis, ei soovinud nad pronksmeest maha võtta. Tollal nad ei leidnud, et pronkssõdur on okupant.

Kõige lihtsam oleks olnud pronkssõdur teisaldada kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, sest kui okupatsioon on lõppenud, peaks ka okupant ära minema. Seda aga ei tehtud.

Mäletan, et juba 1989. aastal, pärast Balti ketti, küsis minult kui aktiivselt rahvarindelaselt üks venelasest kolleeg – tehnilise haridusega juhtivtöötaja: „Kas nüüd aetakse varsti venelased Eestist välja?“ Arvatavasti oli Rahvarinde mõjuvõim siis selline ja tema otsused niivõrd määravad, et enam ei loodetud Eesti valitsuse otsustele ning Eesti eraldumist NSV Liidust tunnetati tõsiselt. Rahustasin teda, et Rahvarinne ei taotle kellegi väljasaatmist, seda soovivad vaid eesti äärmuslikud natsionalistid.

Ju siis oligi venelastel peataolek täielik ja pronkssõduri käekäik poleks neid raasugi huvitanud.

Kuid olen hakanud aru saama, et pronkssõduri mahavõtmine oli kavalalt ette valmistatud vandenõu keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse vastu. Kõigepealt esitati opositsiooni poolt linnavolikogus ettepanek pronkssõdur maha võtta. Selle operatsiooni oleks pidanud läbi viima keskerakondlik linnavalitsus eesotsas Jüri Ratasega. Siis oleks pronksiöö tagajärjed jäänud Keskerakonna kanda ja Keskerakond oleks vajunud varjusurma. Aga Ansip oli andnud juba oma valimislubaduse pronkssõdur teisaldada, ja nüüd ei jäänud temal muud üle kui tegutseda, muidu oleks ta oma toetajad kaotanud. Poliitiliselt lühinägelikuna nautis ta oma ajutist populaarsust, kuid tunnetas, et see on ajutine, ja seepärast astus samme, et pronksiöö tagajärjed hoopis Savisaare kaela veeretada.

See näitab ära, milline on reformistide ja IRL-laste tõeline pale. Pronkssõdurit mõtlesid nad ära kasutada Keskerakonna diskrediteerimiseks.

Väino Pärnpuu, Tallinn

Jaga |