Pariisiga seoses tuleb mõelda rahvastikuministeeriumi loomisele

Max Kaur,      16. november 2005


Pariisi põletamislaine juures ei tohi jääda tähelepanuta asjaolu, et ülestõusu korraldavad need, kellel on Prantsuse kodakondsus ja kes on kunagiste immigrantide järeltulijad – nad oskavad prantsuse keelt, kuid ei ole kultuuriliselt ega sotsiaalselt leidnud endale toetuspinda. Sisemine hingeline määramatus ajabki mässama, kusjuures kuhjunud sisepinged vajavad plahvatuseks vaid väikest tülisituatsiooni.
Pariisis ei ole tegemist huligaansuse või noorusest tingitud hasartse rumalusega, vaid hoopis laiema ühiskondliku probleemiga, mis on olnud pikemat aega lahendamata. Inimesed, kes ei tunne end täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena, ei armasta ega austa tegelikult seda riiki ja rahvast, kelle keskel elatakse. Võib väita, et tegemist on kultuuride ja religiooni konfliktiga. Sissetulnuid ei ole omaks võetud ja nende probleemid on prantslastele olnud teisejärgulised, millega sisuliselt ei ole tegeldud.
Eesti haridusministeeriumi kava luua vähemusrahvuste osakond, mis keskendub eelkõige vene õppekeelega koolidele, on õige tulevikuidee. Ma ei näe otseseid probleeme seoses meie riigi muukeelse kogukonnaga, kuid Prantsusmaa näitel võib väita, et tüliküsimusi on kergem ennetada kui hiljem tegelda juba massirahutuste tagajärgedega.
Prantsusmaal toimuvate sündmustega seoses on oluline, et ka Eestis tõuseks taas päevakorda integratsiooniteema. Näen siin lahendusena seda, et rahvastikuminister, abiminister, kantsler hakkab praeguse büroo asemel juhtima ministeeriumi. Ministeeriumi alla koondataks erinevatesse osakondadesse kõik tegevusalad, mis on seotud sellega, et riigis elavad erinevad rahvused, erinevad kultuurikillud, mis peavad koos eksisteerima.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)