Majandus-tsunami viib inimesed Balti riikidest

Väljaränne oleks samaväärne rekordilise 2005. aastaga, selgub Läti Ülikooli uuringust. Selle teostaja professor Mihails Hazansi sõnul ei lahkuta madalate palkade, vaid suureneva tööpuuduse tõttu, ning oma kodu mahajätmist takistavad psühholoogilised barjäärid on madaldunud. Lahkujad ei hooli hoiatustest, et teistes Euroopa riikides ei ole töö leidmise võimalused paremad. „Inimesed teavad paremini,“ väidab professor. „Kuigi töö leidmine välismaal on raskenenud, on see siiski lihtsam kui Balti riikides.“

Suurbritannia karmistas immigratsioonireegleid väljastpoolt Euroopa majandusruumi tulijaile. See parandab Balti riikide elanike võimalusi saareriigis tööd leida. Neil on töö saamisel eeliseid, sest sageli ollakse valmis ületunnitööks, ka kehvades tööoludes ning madala palga eest. Baltimaadest lahkujate peamised sihtriigid on Suurbritannia, Norra, Soome, Holland, Saksamaa ja Küpros. Samuti võidakse minna väljapoole Euroopa Liitu.

Mõni kuu tagasi juubeldas Raadio 2 saate „Olukorrast riigis“ saatejuht Anvar Samost: seoses globaalse majanduskriisiga ei leia eestimaalased enam välismaal tööd – see parandavat kodumaiste ettevõtjate positsioone töövõtjate suhtes. Majandustsunami esimeste märkide ilmnemisel asusid Euroopa riigid varakult rakendama meetmeid, kuidas kaitsta oma riigis tegutsevaid tööandjaid ja töövõtjaid. Eesti valitsus seevastu vaatab drastilisi majandusolusid pealt hoiakuga „Uppuja päästmine on uppuja enda asi“.

Massikoondamised Eestis on Euroopa mõistes siiski erandlik nähtus. Jõukamates riikides leiavad hakkajad ja haritud eestimaalased tööd märksa tõenäolisemalt kui praeguses Eestis. Tööd Eestis kaotades ei ole neil muud väljavaadet, kui kodumaa tolm jalgelt pühkida, sest siin on peaaegu võimatu saada koondamiseelsega samaväärset töökohta. Kuni praegune võimust pimestunud valitsus ametis püsib, on vähemalt noortel enda pikaajaline sidumine Eestiga suur risk.

Jaga |