Keskerakondlik rahvusvaheline võrgustik

HEA KONTAKT: Soome Keskerakonna esimees ja peaminister Juha Sipilä (vasakul) tunneb tõenäoliselt rõõmu selle üle, et sai endale nüüd Eestist sobivama partneri Keskerakonna ja Jüri Ratase näol. Foto Stenbocki maja Facebooki lehelt.

Soome, Rootsi ja Norra keskerakonnad kasvasid kõik välja agraarparteidest, mis seisid riigi tasakaalustatud arengu ja detsentraliseerimise eest. Nende kõigi tunnusvärv on roheline ning sümboliks neljaleheline ristikhein. Norra teatavasti Euroopa Liitu ei kuulu, aga kõik teised on sellel tasandil osa ALDE-st.

Koostöö Euroopa Liidus

Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooni kuulub lisaks Yana Toomile kolm keskerakondlast Soomest ja üks Rootsist. Strasbourg'is toimuvatel istungitel on soomlane Hannu Takkula koguni Toomi pinginaaber. Paavo Väyrynen, teine Soome keskerakondlane, kuulub nagu Toomgi Europarlamendi delegatsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis.

Euroopa Ülemkogu kohtumiste eel kogunevad valitsusjuhid oma Euroopa tasandi erakondade kaupa eraldi nõupidamistele, kus arutatakse läbi ühiseid prioriteete. Kui seni käis ALDE koosistumistel Taavi Rõivas, siis nüüd hakkab seal käima Jüri Ratas.

ALDE (Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest) on Euroopa Ülemkogu kohtumistel esindatud seitsme peaministriga, kes tulevad valdavalt paremliberaalsetest erakondadest. Seetõttu tunnevad Soome peaminister Juha Sipilä ja tema Sloveenia kolleeg Miro Cerar tõenäoliselt rõõmu selle üle, et said endale nüüd Eestist sobivama partneri. Muide, Cerari vasaktsentristlik partei kannab nime Kaasaegne Keskerakond.

ALDE erinevad leerid

Kui uus valitsus Eestis ametisse astus, siis teatas ALDE president Hans van Baalen, Hollandi paremliberaal, meie uut peaministrit tervitades, et ootab temaga kohtumist mõni nädal tagasi Varssavis toimunud ALDE kongressil, kuid kõnega lasti sel üritusel esineda ikkagi hoopis eelmisel peaministril Taavi Rõivasel.

Teine reformierakondlane Urmas Paet kukkus aga nüüd ALDE asepresidendi valimisel haledalt läbi, saades viie kandidaadi hulgas kõige vähem hääli. Paistab, et Reformierakonda tabavad lüüasaamised mitte üksnes kodumaal, vaid ka rahvusvaheliselt.

ALDE on seadnud sihiks saada 2019. aasta valimistel Euroopa Parlamenti vähemalt 100 kohta. Praegu on selles fraktsioonis 69 saadikut. Täna domineerivad paremliberaalid, mitte tsentristid, aga valimised võivad muuta jõudude tasakaalu viimaste kasuks.

Samas on nii või teisiti tegemist ühe poliitilise perekonnaga, mille sisemised erimeelsused ja omavaheline võitlus kohtade pärast ei takista alati konstruktiivset koostööd.

"Ma olen kindel, et Eesti uus valitsus saab olema ALDE-sse kuuluva Keskerakonna esimehe Jüri Ratase juhtimisel Eestis ühendav jõud, mis teeb riigi tugevamaks sellega, et edendab meie ühiseid liberaalseid väärtusi, ning saab olema Euroopa Liidu ja NATO aktiivne liige," rõhutas ALDE president Hans van Baalen meie uue valitsuse ametisseastumise puhul.

Lähedane partner Soome

"Soomlased näitasid parlamendivalimistel selgelt, et senine valitsus ei ole oma tööga hakkama saanud, ja poliitika suund peab muutuma – see muudatus otsustati väga veenvalt. Võib öelda, et soomlased tegid ära selle, mis eestlastel jäi Riigikogu valimistel tegemata," ütles Enn Eesmaa eelmise aasta aprillis, kui õnnitles Soome Keskerakonda parlamendivalimiste võitmise puhul.

Kui varem pidi vana Soome-sõber Eesmaa tegema Eesti välispoliitika juhtidele korduvalt etteheiteid soomlastega kraaklemise pärast, siis nüüd on Eesti saanud uue presidendi ja uue valitsuse, mille kõigil osapooltel on Soomes lähedased sõsarparteid. Reformierakonnal see teatavasti puudub.

Toimunud muutus loob head eeldused selleks, et hõimurahvaste läbisaamine paraneks.

Soome Keskerakond, mis sai tänavu juba 110-aastaseks, võitis valimised Juha Sipilä juhtimisel, kogudes 21,1% häältest. Sipilä moodustas seejärel parempoolse kallakuga koalitsiooni, kuhu kuuluvad veel Koonderakond ja Põlissoomlased. Valimistel neljandaks langenud sotsiaaldemokraadid jäid opositsiooni, aga võistlevad nüüd küsitluste kohaselt Keskerakonnaga riigi populaarseima erakonna tiitli pärast.

Keskerakond ja konservatiivne Koonderakond on küll säilitanud rahva hulgas oma valimisteaegse toetuse, kuid varem ainult opositsiooni kuulunud populistlikud Põlissoomlased ei ole seda valitsusvastutust kandes teha suutnud.

Soome sisu

Eestile eriti olulises välis- ja julgeolekupoliitikas on Soome Keskerakonna esmaseks prioriteediks "stabiilsuse hoidmine Põhjalas ja Läänemere piirkonnas". Nii ütles selle erakonna valimisprogramm.

"Väikeriigi julgeoleku tagab võimekus mõista muutusi maailmas, koos arukusega määrata selles oma koht," kirjutas Sipilä enne valimisi ajalehes Kaleva avaldatud programmilises artiklis.

Soome Keskerakond toetab süvendatud kaitsekoostööd Rootsiga ja NATO rahupartnerluse arendamist, kuid sõjaline liitudevälisus on Sipilä sõnul "mitte üksnes Soome huvides, vaid ka oluline osa stabiilsuse hoidmisel Põhjalas". Samas jäetakse ikkagi lahti ka võimalus taotleda NATO liikmelisust, kui valitsus ja soomlased rahvahääletuse kaudu kunagi sellise otsuse langetavad.

Eestis on sellist lähenemist kritiseeritud, eriti tegi seda meie eelmine president Toomas Hendrik Ilves, aga Soome Keskerakonna häälekandja Suomenmaa toimetaja Anja Manninen märkis seda kommenteerides, et välispoliitika on Soome tugevus.

"Rahututest aegadest hoolimata ei saa Soome välispoliitilised otsused tugineda teiste riikide poolt antavatele mudelitele," kirjutas Manninen. "Soome langetab oma otsused vastavalt sellele, mis on Soome huvides. Soome otsused tuginevad rahvuslikule enesehinnangule. See enesehinnang on ehitatud üles saja aastaga, seega võime meie riigina juba lõpetada maailmalt küsimise, mida meist arvatakse. Enesehinnang tuleneb ainult meist endist. See ei sõltu teiste komplimentidest ja kiitusest."

Rootsis kaldutakse paremale

Rootsi Keskerakond ei mängi sealsel poliitilisel maastikul tänapäeval enam nii suurt rolli nagu veel 1970-ndatel, kui see oli üks suurimatest erakondadest. Praegu kuulub see partei opositsiooni, viimastel parlamendivalimistel saadi 6,1% häältest.

Rootsi poliitika omapäraks on erakondade blokeerumine. Keskerakond üritas sellest alguses hoiduda, jääda tsentrisse, tehes edukalt koostööd ka sotsiaaldemokraatidega, aga praegu on see osa nn. kodanlikust blokist, mida juhivad moderaadid.

2014. aasta sügisel toimunud valimistega tulid Rootsis võimule sotsiaaldemokraadid, kes koos rohelistega moodustasid vähemusvalitsuse.

Sotside juht Stefan Löfven üritas kaasata koostööle ka Keskerakonda, aga see jäi siiski truuks liidule moderaatidega ja üritab 2018. aastal koos nendega võimule naasta. Praegu näitavad küsitlused, et see võib ka õnnestuda. Täna toetaks Keskerakonda 8,1% valijatest.

Rootsi mudel, mille puhul osa erakondi on välistanud koostöö teistega, ei ole kindlasti hea eeskuju, sest see on viinud valitsuseni, mille moodustanud erakonnad said valimistel vaid 37,9% häältest.

Selles mõttes on leitud Eestis parem lahendus.

Norras ollakse vasakleeris

Norra Keskerakond on sidunud ennast seevastu hoopis vasakpoolse blokiga, mis 2013. aastal võimult tõugati. Keskerakond sai siis oma ajaloo halvima tulemuse – 5.5% häältest.

Praegu näitavad küsitlused, et see blokk võib järgmisel aastal taas võimule tulla. Keskerakonda kavatseb toetada 6–8% valijatest.

Seega võib juhtuda, et 2019. aasta Riigikogu valimisteks on keskerakondlased valitsuses ka Rootsis ja Norras, aga mõlemas riigis väiksema partnerina, ühes parempoolses ja teises vasakpoolses koalitsioonis.

Tsentristide jaoks on kindlasti mõistlikum selline mudel, mille puhul nemad ise täidavad ühendavat rolli, nagu nüüd Eestis, kus mängitakse tasakaalustavat jõudu sotsiaaldemokraatide ja konservatiivide vahel. See ongi tsentristide loomulik asukoht poliitilisel skaalal.

Kolleegid tunnustavad

Soome ja Rootsi keskerakondlastega seob Eesti tsentriste institutsionaalselt ka töö Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, kus ALDE fraktsiooni kuulub kolm soomlast ja üks rootslane. Eesti Keskerakonda esindas seal seni Mailis Reps, kes oli ühtlasi fraktsiooni peasekretär. Nüüd tuleb määrata riigikogulaste hulgast uus inimene.

Kui Reps sai hiljuti haridus- ja teadusministriks, siis teatas ENPA ALDE fraktsioon teda õnnitledes, et "tänab teda pikaajalise pühendumise eest liberaalsetele väärtustele Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees".

See oli tunnustus tehtud töö eest. Eesti Keskerakonna koostööprotokoll erakonnaga Ühtne Venemaa kannab ka Repsi allkirja, aga ei ole kuulda olnud, et nimetatud partei teda ministriks saamise puhul õnnitlenud oleks. Nähtavasti ei olda sealtpoolt senise koostööga kuigi rahul.

ANDRES LAIAPEA,

poliitikavaatleja

Jaga |