Tallinn, mu Talinn, sa parkide linn

JÜRI RATAS,      15. juuni 2005


Kui seisin mõni nädal tagasi Tallinna ühe kõrgehitise ülemise korruse välisterrassil, avanes sealt üpris nukker vaade. Meie kodulinna keskosas on maja majas kinni, vuravad autod ja lookleb must asfalt.

Kõrghaljastus ja muu rohelus tundub siin olevat üsnagi napp. Kuid siiski, silm haaras üksikuid rohetavaid laike – aastakümnete vanuseid puid. Tulid meelde raamatulood kõrberändurist, kes jõuab rohelisse oaasi ... Tore, et selliseid oaase on ka meil linna keskosas. Sinna need peavadki jääma, näiteks Kaarli puiestee.
Pealinnas on kokku 43 parki (näiteks Kristiines 6, Kesklinnas 20, Nõmmel 8 ning Pirital 2). Küsimus on muidugi nende seisu- ja heakorras. Aga peale parkide on meil rohkesti metsa ja murualasid. Ka kalmistud on olulised rohealad.

Uus elu purskkaevudele
Mullusel ülevaatusel selgus, et linna 27 purskkaevust töötab alla poole. Eelmisel aastal remontisime kaks purskkaevu Kadrioru pargi Luigetiigil, mille tulemusena hakkas enam kui kümne aasta tagant vesi taas purskama. Üheks huvitavamaks purskkaevuks oli eelmisel aastal Politseiaias avatud elektrooniliselt juhitav fontään.
Tänavu puhume uuesti elu sisse või rajame kaheksa täiesti uut purskkaevu. 15. mail, Tallinna päeval, avasime Nõmme Ema, uue veekardina Politseiaias ning väärika veesilma sai Kopli kalmistupark. Praegu rekonstrueeritakse Kadrioru pargi kõlakoja tiival Apollo platsi purskkaevu. Hea uudis on ka nõmmekatele – sel suvel taaselustub veejuga Õie pargis.

Pargivahid ametisse
Nüüd peame mõtlema, et meie pargid ja muud rohealad oleksid kaitstud ning valvatud. Näite vandalismist ja vargusest võib tuua juuni algusest, mil Musumäelt varastati üle 70 istiku. Jah, oleme suutnud käivitada munitsipaalpolitsei, kelle üheks ülesandeks on heakorra tagamine Tallinnas, kuid sellest on vähe.
Palju on meil õppida esimese Eesti Vabariigi ajast, kus tegutsesid edukalt pargivahid. See on üks Keskerakonna punkt tänavu kevadel sõlmitud koalitsioonileppes. 1. juunist septembri lõpuni ongi kolmes Tallinna pargis, Musumäe ja Tammsaare pargis, Kopli pargis koos Stroomi rannaga ning Kadrioru pargis kella 15–24 pargivahid, kes kannavad vastavate tunnustega vormi. Järgmisest aastast tuleb rakendada pargivahte ka botaanikaaias, linna kalmistutel ning teistes parkides.

Puude vanus teeb muret
Puud on suures osas Tallinna parkides vananenud. Üle poole bastioni vööndi parkidest ja kalmistuparkidest, samuti osa Kadrioru pargi puudest on jõudnud küpsesse ikka, viiendik puudest on raugaeas. Suur osa lähiealisemast põõsarindest on parkides nõrgenenud või hävinud. Osa vanemaid parke (näiteks Kalamaja kalmistupark) on metsailmelised ja tiheda puurindega, mistõttu alumised rinded puuduvad või on liigiliselt vaesunud.
Murud ja rohumaad on paiguti tugeva surve all ning kahjustunud (näiteks magalarajoonides on oma musta töö teinud parkivad sõidukid). Liigirikaste looduslike ja poollooduslike niidukoosluste pind on väike. Parkidele iseloomulikud komponendid teed, istekohad, valgustus, tiigid ja kanalid on suures osas vananenud või vajavad täiendamist. Aktsentliigid on osaliselt hävinenud või varjatud teistest liikidest, mistõttu parkide atraktiivsus on oluliselt vähenenud.

Pargid saavad uue hingamise
Sel suvel jätkuvad paljudes parkides suured ehitustööd. Musumägi sai valmis 7. juunil. 23. juunil lõpetame üle kuue aasta kestnud rekonstrueerimistööd Politseiaias. Mustamäel käib töö Parditiigil, kus on valmimas rekonstrueeritud tiigi osa koos purskkaevu ning skulptuuriga. Nikolai von Glehni perekonna rahulas Nõmmel (Lossi 13) algas remont 8. juunil. Puhastatakse kraavid, tehakse sillad, raiutakse maha üleliigsed puud, paigaldatakse pargimööbel. Tööd lõpetatakse septembris-oktoobris ning siis on seegi park valmis.
Kopli kalmistupargi kogu ehitusmaksumus on 14,5 miljonit krooni. 2005.aasta investeeringute maht on piisav. Sel aastal parandatakse piirdeaed, korrastatakse haljastust ning ehitatakse sõidutee. Need olid vaid mõned näited tänavu meie parkides toimuvast.
Tallinna pargid on linlastele eluliselt vajalikud mõtete kogumiseks, jalutamiseks ning linnulaulu kuulamiseks. Aga need on ka linna tutvustajad külalistele. Küllap on meil meeles hõlmikpuusõda ning Kaarli allee pärnad, mis olid, on ja peavadki sinna jääma.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)