Määra ise endale õige palk

20. oktoober 2004




Tervishoiutöötajad alles lõpetasid oma palgaläbirääkimised, artikli kirjutamise ajaks pole veel selge, mis saab vedurijuhtide streigist. Üleriigilisi palgakõnelusi alustasid taas bussijuhid, autojuhid, lukksepad ja dispetšerid.
Neil kõigil on tugev ametiühing, mis võimaldab ühiselt palgatõusu nõuda või muudest tööelu puudutavatest asjadest kuuldavalt rääkida. Ametiühing ju koosneb ennekõike töötajatest. Kui on kokkuhoiutunnet ja julgust, on alati võimalik ametiühingut luua või olemasolevat tugevdada.

Üksi või kõik koos?
Miks üldse on vaja palkadest rääkida ühiselt? Miks ei piisa, kui inimene ise läheb oma ülemuse juurde ja palgakõrgendust palub? Viimase küsimuse peale muigab tavaline töömees üsna mõrult. Kui sa pole just oma ala haruldane spetsialist, on vastus säärasele üksikkatsele enamasti sama: kui ei taha, ära tööta, mul värava taga 10 inimest ootamas.
Et sellist vastust vältida, tuleb asju ajada ühiselt, vastavalt heale tavale ja seadustele. Jõulist ja ühtehoidvat töötajaskonda pole võimalik ähvardada, ta on võrdne partner, et tööandjaga asja arutada, vaielda ja kasulikule kokkuleppele jõuda.
Nii ei pea töötajad enam üksteiselt tööd "ära napsama" madalama palga ja suurema leplikkuse hinnaga kehvade töötingimuste suhtes. Töötajal on taas normaalne sõna- ja otsustusõigus.

Ei väärkonkurentsile palkade arvelt!
Siit peaks olema selge, miks tuleb töötajail ettevõttes asju kollektiivselt ajada, kasutades klassikalist abivahendit – ametiühingut. Milleks aga mahukad üle-riigilised läbirääkimised ametiühingu keskorganisatsioonide vahendusel?
Transpordivaldkonnast on tuua hea näide. 1998. aasta vene kriisi ajal sattusid paljud rahvusvahelisi vedusid korraldanud firmad raskustesse. Veomahud vähenesid, autosid oli turul liiga palju, ellujäämiseks töötasid firmad igasuguse hinnaga. Meie ametiühingul olid tugevad positsioonid vanades suurtes firmades, palju liikmeid, tugev kontroll töötingimuste üle. Uued, väikesed ja "metsikud" neist reeglitest ei hoolinud. Sealsed töötajad ei kuulunud ka ametiühingusse ja nii said need ettevõtted tööinimese higi ja vere hinnaga pakkuda teenust palju kordi odavamalt.
Tulemus – suured ja soliidsed firmad lõpetasid töö, väikeste jõhkramate tööandjate käsi käis hästi. Sellist negatiivset tulemust palgavõitluses aitavad ära hoida just kogu turu ulatuses tehtud palgalepped, eriti need, mis automaatselt kohustuslikena laienevad kõigile selles sektoris tegutsevaile ettevõtteile ja millest saavad oma töös lähtuda ka tööinspektsioon ja maksuamet.

10 aastat positiivset praktikat transpordisektoris
Transpordi ametiühing sõlmib üleriigilisi kollektiivleppeid juba 1991. aastast. Alguses olid palganumbrid muidugi väikesed, kuid iga korraga on leping sõlmitud kõrgemal tasemel ja varsti on lootust, et just üleriigiline kollektiivlepe määrabki enamuse meie ala töötegijate tegeliku palga.
Tänavu on ametiühing esitanud tööandjatele palganõudeks 43 kr/h bussijuhtidele, 37 kr/h autojuhtidele ja lukkseppadele. Loomulikult on nõudmised kõrged ja nende täitmiseks ei piisa ainult palgasüsteemide reformimisest (erinevate lisatasude asendamine kõrgema põhipalgaga), see sisaldab ka märgatavat reaalpalgatõusu.
Kuigi läbirääkimised alles algasid, on transpordi ametiühing nende suhtes väga optimistlik. Bussijuhtidel ja teistel transporditöötajatel on plaanid ka "musta stsenaariumi puhuks". Need on piketid, streigid ja muud aktsioonid, mis rakenduvad siis, kui läbirääkimised peaksid ebaõnnestuma.

Kõigile kohustuslik!
Transporditöötajate üleriigilise kollektiivleppe hea omadus on, et see kehtib absoluutselt kõigile ettevõtetele-asutustele, mis ühel või teisel viisil tegelevad "bussinduse" ja sisemaise kaubaveoga. Nii võib iga külamees minna oma tööandja juurde ja meie poolt sõlmitud palganumbreid kas või kohtu kaudu nõuda. Ametiühing on kõik sellised kohtuvaidlused seni võitnud ja võidab edaspidigi, ainult et seda juriidilist abi jagame vaid oma liikmetele.
Niisiis, tööinimene, ära kurvasta. Sa saad endale kaubelda väärilise palga, kui sul vähegi nutti ja kokkuhoiuvaimu on! Ära oota, liitu ametiühinguga ja alusta kohe kollektiivseid palgakõnelusi!

Andres Mandre,
EAKLi Lääne-Virumaa osakonna juhataja
Virumaa Teataja, 29.09.2004

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)