Vandeadvokaat Nääs: halduskohtu otsusega ei saa nõustuda

 “Ühest küljest kinnitas kohus, et kõnealune plakat ja videoklipid olid Tallinna linna teavitustegevuseks vajalikud ning seaduslikud, kuid sellest hoolimata hindas kohus need teavitused annetusteks. Selline käsitlus on vastuoluline, kuna seaduslik teavitustegevus ei saa samaaegselt olla keelatud annetuseks. Samuti on nii ERJK kui ka kohus jätnud tähelepanuta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna poolt antud arvamuse, mille kohaselt ei olnud Edgar Savisaare osalemine kõnealustes teavituskampaaniates vastuolus kehtiva õigusega,” ütles Oliver Nääs. “Kuna Edgar Savisaar ei ole keelatud annetust saanud, siis kaebame otsuse edasi ning vaidlus jätkub ringkonnakohtus.”

 Nääs rõhutas, et lähtudes antud kohtuotsuse loogikast muutuks valimiseelsel perioodil äärmiselt küsitavaks ka pressikonverentside korraldamine valimistel kandideerivate riigiametnike osavõtul. “Pean siin silmas peaministrit ja teisi valitsuse liikmeid, aga ka kohalike omavalitsuste juhte, kes kandideerivad, aga astuvad üles pressikonverentsil. Kohtu loogika oli see, et keelatud annetuse teeb võimalus ennast eksponeerida, mis on selgelt olemas ka pressikonverentsidel.”

 ERJK liige Tõnis Mölder(Keskerakond) ütles Tallinna Televisiooni uudistesaatele “Täna”, et seaduses pole reguleeritud, mis on omavalitsuse teavitustegevus ning mis reklaamikampaania. “See aga võimaldab poliitikutel omakeskis otsustada, kes ületas piiri ja kes mitte. Kui 2012. aastal valmisid MISA rahade eest kaheksa mängufilmi Reformierakonna juhtivpoliitikutest, siis arvati, et erakond pole sellest kasu saanud — kui aga Tallinna linnapea kutsub inimesi maratonile, siis on see reklaam,” rääkis Mölder. “Sellistes küsimustes on palju poliitilist kallutatust. Ka ERJK-d juhivad koalitsioonierakondade esindajad, kuid tegelikult võiks see komisjon olla opositsiooni juhtida, nii nagu omavalitsustes juhib revisjonikomisjoni opositsioon.”

 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan professor Jaan Ginter ning professorid Raul Narits ja Kalle Merusk märkisid oma arvamuses vaidlusaluste reklaamide kohta, et need on sisult sellised, et neil ei ole niisuguseid tunnuseid, mis lubaks neid käsitleda a priori valimisreklaamina, ning puuduvad tunnused selle kohta, et tegemist oleks poliitilise reklaamiga.

Jaga |