Võimetu maakutseharidus võimekuseni

JAANUS KARILAID,      10. juuli 2002




Põllumajanduserialade populaarsus on viimase kümne aasta jooksul selgelt vähenenud. Põllumajandus kui tervikvaldkond on Euroopa Liidus enim reguleeritud ja kaitstud, Eesti aga ei ole kindlustatud haritud maatootjate järelkasvuga. Hetkeolukorrast väljatulek vajab kiirelt konkreetseid ja järjekindlaid otsuseid.

Kahjuks ei ole meil hetkel maakutsehariduses arenguid, mille üle võiks rõõmustada ning tehtut jätkata. Võibolla on põllumajandusharidust teadlikult tahetud hooletusse jätta, sest täna ilmnevaid fakte on raske teisiti interpreteerida.
Eesti põllumajandus vajab igal aastal 500-700 väljaõppinud noort. Täna on riiklik koolitustellimus esitatud umbes 300 noorele, ametikoolid aga suudavad komplekteerida ainult 130 -140 kohta.

Kolm strateegilist põhjust

Esiteks on viimase kümne aasta jooksul puudunud piisavalt järjekindel poliitiline tahe olukorra parandamiseks. Eelisarendatud on rahandus- ja pangandussektor (v.a hoiu-laenu ühistud, pikalaenupangad jmt). Jätkuvalt on ebaloogilised koolivõrgu finantseerimisskeemid. Pearaha küll tõusis ühe õpilase kohta 10 200 kroonilt 11 500 kroonile, kuid samas vähendati infrastruktuuride kulude katmiseks arvestatavat summat 140 kroonilt 110 kroonini ruutmeetri kohta.
Sellise rahastamissüsteemi juures on maakoolid, võrreldes linnas asuvate koolidega, ebavõrdses olukorras. Õppehooned, katselaborid jm maaeriala õpetamiseks vajalikud hooned ja rajatised on oma pindalalt kümneid kordi suuremad kui linnakoolidel. Seega olid sunnitud oluliselt vähenema maal paiknevate kutseõppeasutuste halduskulud.
Arvestades eriala hinda, on liiga madal ka põllumajanduse kui õppevaldkonna finantseerimise koefitsient. Investeeringuteks ei ole koolide eelarvetes raha ette nähtud. Samal ajal vajab kaasaaegne õpe pidevat tehnika ja tehnoloogia uuendamist. Selleks vajatakse pikemas perspektiivis igal aastal vähemalt kolm miljonit krooni.
Kuna koolide eelarved pidevalt kahanevad, võib praegune finantseerimissüsteem viia enamiku maakutseõppeasutuste sulgemiseni.
Eeltoodu on andnud poliitilistele jõududele argumendi ja näilise võimaluse koolivõrgu kokkutõmbamiseks. Aasta tagasi tuli samasuguseid signaale haridusministrilt Tõnis Lukaselt ja tema ametnikelt.
Halb on ka konstruktiivse koostöö puudumine koolivõrgu korrastamisel. Probleeme tekitab kõikide (ka põllumajandust puudutavate) haridusküsimuste kontsentreerumine haridusministeeriumi.

Eksministri soositud liitmistuhinal pidur peal

Lukase ametkonna eesmärk oli koondada kutsekeskharidust andev koolitus ainult ühte õppeasutusse - Türi Tehnika ja Maamajanduskooli. St, lõpetada 2002. aastal põhikooli baasil vastuvõtt põllumajandusvaldkonnas Kallastel, Kuremaal, Tihemetsas ja vähendada vastuvõttu Vana-Antsla Kutsekeskkoolis.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis võetaks õpilasi vastu veel 2002. a, kuid alates 2003. aastast kaoks ajalooliselt tähtis Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool koolide nimistust üldse. Taebla Kutsekeskkooli ja Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli kavandati edaspidi jätta erivajadustega õpilaste koolitus.
Samas oli jõus põllumajandusministeeriumi seisukoht, mille kohaselt tuleks Eestis välja arendada kaks kaasaegse õppebaasiga õppekeskust. Neis antaks maanoortele nõuetekohast praktilist väljaõpet ning teavet uute tehnoloogiate kohta, viidaks läbi praktikat ning tagataks tänase põllumajandusinformatsiooni kättesaadavus. Õppemajandis kasutataks uusi sorte, loomatõugusid, taimekaitsevahendeid, väetisi, söötasid. Tehtaks koostööd teadusasutustega, võimaldataks põllumajandusalast nõuannet ja konsultatsiooni. Nende kahe keskuse all pean silmas Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, kuhu on viimastel aastatel suunatud ka investeeringuid.

Õppetoetus kuni 1000 krooni kuus lisab kindlust

Maaettevõtjad soovivad suurendada põllumajandusliku tootmise efektiivsust. Enamik Eesti tarbijatest soovib süüa kodumaist, puhast ja mõistliku hinnaga toitu. Siit tuleneb tänase võimuliidu ülesanne - tagada kaasaegne tööjõu ettevalmistamine. Põllumajandusalase haridusega seonduv on üks meie maapiirkondade edu tagavaid võtmekohti.
Erialahariduse toetamiseks on aga esmase sammuna vaja garanteerida stipendium kutseõppeasustuste põllumajanduseriala õpilastele vahemikus 500-1000 krooni kuus. Käesoleva aasta sügisest nii ka juhtub. Kaksikliidu lisaeelarves on vajalik raha sees.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)