![]() Kahaneva osalusega valitsemine 2017VIRGO KRUVE, 01. november 2017Poliitikud on võimulepped sõlminud kõigis suuremates omavalitsustes, kuigi valimistulemust ei ole veel kinnitatud. Sellel nädalal kogunevad esmakordselt mitmed äsjavalitud volikogud. Riigikohus hakkab arutama valimiste kohta esitatud kaebusi. Valimisi mõjutav kohtuotsus oleks esmakordne üllatus. Valimisaktiivsus on langenud kolmel viimasel volikogude valimisel. Seekord oli see 53,3%, aga 2013. aastal oli olnud 58% ning omakorda 2009. aastal 60,6%. Oleme lähenemas 2005. aasta põhjale (47,5%), kui esmakordselt olid elektroonilised valimised ja e-valijaid oli alla kümne tuhande. „Klaas on pooleldi täis”-tõdemus tuleb eelhääletajate arvust, keda nüüd oli esmakordselt rohkem kui valimispäeval jaoskonnas-valijaid. Arvutiga hääletas 153 tunni jooksul 185 871 valijat ja eelhääletuse ajal jaoskonnas 120 888 valijat, mis on kokku 306 759. Valimispäeval käis 11 tunniga jaoskondades 279 760 valijat (sisalduvad ka kodusvalijad). Eelhääletusel oli igas maakonnas avatud üks valimisjaoskond 4 päeva ja kõik jaoskonnad 3 päeva. See kõik ei motiveerinud enam kui poolt miljonit valijat oma otsust väljendama.Lisaks valimisaktiivsusele langes ka võimu teostamises osalevate inimeste arv. Haldusreformiks nimetatud sundliitmiste järel on alles 79 volikogu ja 1729 saadikukohta. 2013. aastal oli valitud 215 volikogu ja kohti oli 2951. Valimistel kandideeris nüüd 11 804 inimest, varem 14 784.See tähendab halba uudist erakondadele, kelle vahel jaguneb vähem palgalisi töökohti. Uuest aastast kaovad ka maavalitsused. Seda võib võrrelda masust tingitud töökohtade koondamisega 2009. aastal. Kui masu oli Ansipi valitsuse väitel tingitud välistest probleemidest, siis valdade ja ametikohtade kaotamine oli siseriiklik poliitika. Kestlik kahanemine, kus majandustegevus ja teenused taanduvad linnadesse.Volikogudes täidetud kohtade arv kahanes ka Toompea-saadikute võrra, kellest nüüd 64 lähevad kahel toolil istumist võimaldava seadusega kohalikesse volikogudesse. Üldse osales 88 riigikogulast, kuid mitte Vabaerakonnast. Keskerakonna nimekirjades kandideeris 26 parlamendiliiget ning 21 neist said volikogusse.Valimisreklaami oli vähem kui eelmistel valimistel. Augustis olid vabalevist lahkunud erakanalid Kanal 2 ja TV3, mis vähendas valijate võimalusi näha valimisreklaame; 55 tuhat leibkonda ei hakanud nende kanalite vaatamise eest kuutasu maksma. Tallinna TV reklaamivõimalust kasutasid Keskerakond ja EKRE aga alates oktoobrist. Rahvusringhääling näitas nelja valimisdebatti ETV-s ning tegi kolm saadet Vikerraadios ja R2-raadios.Ära jäi eelmistel valimistel ETV2 eetris olnud saade „Vali mind”, kus maakonna kaupa näidati kandidaatide stuudiosfilmitud pöördumisi. Samuti puudusid kandidaatide tutvustused valimisteteemalises portaalis, mis eelmisel korral lubas teksti tasuta avaldada. Kandideerijate pöördumisi ei avaldanud ka Postimees oma veebis. Kahanes valimisinfo tasuta avaldamine.Esmakordselt tekkis küsimus füüsilise maailma välireklaami keelu kehtestamisest ka virtuaalses maailmas ehk internetis. Seekord jõuti veel arusaamiseni, et arvutiga sotsiaalmeedia kasutamine ja kandidaadinumbriga valimisreklaam tänaval ei ole võrreldavad.Valimisreklaami piiramine kahandab veelgi valimisaktiivsust.Reformierakond ja EKRE said eelmistest volikogude valimistest rohkem hääli, teised erakonnad vähem. Tallinnas jätkub Keskerakonna ainuvõim, ja see on hea garant kodurahu säilimisele. Valijad toetasid originaali, mitte endise esimehe loodud koopiat. Tallinn ei vaja monoreili ega miljonär Sõõrumaa lubadust „geniaalsest ideest” tasuta prügiveo kohta. Reformierakonna Michal lubas absurdset tunnelit Helsingisse, SDE Vakra vastanduv valimiskampaania viis taas opositsiooni. IRL-i tulemuseks oli „surnud kassi põrge” ehk hääbumise-eelne rõõmuhetk.Vabaerakond jättis need volikogude valimised vahele ja kordas Eestimaa Roheliste käitumist 2009. aasta valimistel, kus nad olid ka valimisliitudes. Neil polnud Toompeale asja 2011. ega 2015. aastal.Järgmised valimised on märtsis 2019. Eesti liigub kahe suure liberaalse parteiga süsteemi poole – Keskerakond Tallinnas ja Reformierakond Tartus koguvad üle poole häältest ning kahandavad parteide arvu Toompeal.KESKMÕTE: Eesti liigub kahe suure liberaalse parteiga süsteemi poole – Keskerakond Tallinnas ja Reformierakond Tartus koguvad üle poole häältest ning kahandavad parteide arvu Toompeal.VIRGO KRUVE,IT-vaatlejaViimati muudetud: 01.11.2017
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |