Kummalised lood Mart Laari majaga

OLEV RAJU,      20. märts 2002


Eesti kinnisvaraturgu ja eriti just omandireformiga seatud tehinguid iseloomustavad lõputud "käkid". Pidevalt selgub, et kui tegu pole just kriminaalsete asjadega rikastumise nimel, siis eetikast ja euroopalikust moraalist on asi kaugel. Kuid isegi sellel kaugeltki mitte eetilisel ja puhtal taustal eraldub "käkkide" seas Mart Laari maja soetamine.

Juhtum nr 1.
Mart Laari maja Ao 3 (endine kinnistu nr 860) kuulus Maksimilian Hans Eduard Juurik'ule, sündinud 3. novembril 1886, Pärnumaal Kaarli vallas. Vanahärra raputas sõjaajal Eestimaa tolmu jalgadelt ja meie käsutuses olnud andmetel pole rohkem Eestis käinud ning puhkab ammu Rootsimaa mullas. Ao 3 sundüürnikele kinnitati algul, et mehel pärijaid pole.
Siis ilmub välja Marie-Alvine Juurik, sündinud 1890 Viljandimaal (kust juhuslikult on pärit ka Mart Laar), kes tunnistatakse endise omaniku õeks. Seejärel saab maja pärijaks tema poeg Ülo Taliga.
Pabereid, mis tõendaksid, et M.-A. Juurik on endise majaomaniku õde, leida ei õnnestunud. Ka oli Tallinna Pühavaimu kogudusest kadunud just selle aasta materjalid, mil M.-A Juurik abiellus (pidi nagu abielluma?) A. Gerbersoniga (hilisem Taliga). Siit küsimus - kas üldse oligi kedagi, keda lugeda maja Ao 3 seaduslikuks pärijaks? Hästi pika staaþiga ümbruse elanikud ei mäleta, et majaomanikul oleks olnud õde

Juhtum nr 2.
Ao 3 esmavõõrandamisel esindas Ü. Taligat Maie Rakso, endine Rakvere valla vanem. Maie Rakso käitumist ja tema volitusi esindada invaliidist Ü. Taliga't on ajakirjanduses juba kajastatud, tõstes üles küsimuse, kas volitused olid seaduslikud või ei. Asi on kohtus, kohtuotsus oli veel hiljuti tegemata. Ajakirjanduse andmeil on küsimus selles, kas volitus esindada Ü. Taligat oli seaduslik või ei. Samuti on ajakirjanduses avaldatud arvamusi, et Ü. Taligal oli veel teisi maju tagasi saada.

Juhtum nr 3.
M. Rakso müüs volikirja alusel elamu 500 000 krooni eest (13.02.1997). Juba 27.02.1998 on pool (NB! mitte terve, vaid 1/2) elamut edasi müüdud 1 350 000 krooni eest ja veerand 600 000 krooni eest. Naabrite ütluste kohaselt erilisi töid seal vahepeal ei tehtud. Küsimus: kas müügihind ei olnud mitte palju suurem kui 500000? Ü. Taliga ei olnud ilmselt võimeline asju kontrollima...

Juhtum nr 4.
Elamu ostavad kolm sundüürnikku (Rätsep, Norman ja Sundatova), igaüks ligikaudu ¼ . Ei lähe kuigi palju aega, vaid üks kuu ja kolm päeva (30.03.1998) ning üürnikud müüvad oma osad sama hinnaga tagasi ja kolivad väga nigelatesse oludesse. (Eriti Norman).
Kummaline, eks ole?

Juhtum nr 5.
Sundüürnike toetamiseks annab riik EVP laene. 3/4 Ao 3-st müüdi 1 950 000 krooni eest. Sundüürnikel oli võimalik võtta ca 1 250 000 krooni EVP laenu. Tagasi tuli maksta reaalselt 1/3 ehk ca 412 000 (EVP hind oli sel ajal 33 senti kroon). Riik sai kahju ca 800 000 krooni. Keegi aga võitis...
Juhtum nr 6.
Majast pool maksis 1 350 000 krooni. Mart Laar on aga selle ostnud 800 000 krooniga. Kas keegi oli tõesti nii loll, et loobus rohkem kui poolest miljonist kroonist? Kas aukartusest Mart Laari isiku ees? Või liikusid lisaks ametlikule ostusummale kusagil veel mõned rahad, soodustused, hankekonkursside võitmised jne. Esinedes Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni ees 11.03.2002, Mart Laar igatahes seda eitas. Ju siis müüja lasi ennast lihtsalt alt tõmmata.

Juhtum nr 7.
Maja ostja oli juba teada ja tehing käigus, kui viimased sundüürnikud pidid Ao 3-st lahkuma. Nagu juba öeldud, nigelatesse tingimustesse. Mart Laar väitis Riigikogu korruptsioonivastases komisjonis, et see pole tema asi, kuna tema ei olnud veel lõplikult omanik.

Juhtum nr 8
Korruptsioonivastase komisjoni istung veel käis, kui M. Laar oli juba jõudnud anda raadiole Vaba Euroopa intervjuu, et ta vastused olid suurepärased ja mingit korruptsioonikahtlust temal enam pole.
Järgmine päev sekundeerisid sellele mõned Isamaaliidu õukonnalehed. Öeldes, et Laar andis "ammendavad vastused". Lõviosa neist ammendavatest vastustest kõlas: "ei tea". Ainus, mida Laar teadis, oli maja ostusumma ja et ta võttis selleks pangalaenu. Erinevalt kõigist varasematest komisjoni ees käinutest polnud Laaril kaasas ühtegi paberit. Huvitav, mida oleksid kirjutanud need ajalehed sõna "ammendav" asemel, kui tegu oleks olnud mõne teise Eesti poliitikuga?



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)