Positsioon kui tiitel

Tundub tõesti nii, et mida suurem on kellegi palk ja mida kõrgem tema ametikoht ehk positsioon, seda tähtsam tiitel tal ka on. Üks positsiooniga töökoht on kindlasti rahvasaadikust poliitikul. See ametikoht on saanud nagu tiitliks, mis need VIP-tegelased suureks, tähtsaks ja ülbeks teeb. Poliitikutel läheb rahvas korda vaid valimiste ajal, mil on vaja hääli koguda, et oma tiitlit taas võimendada.

Presidendi ametikohustuste hulka kuulub teatavasti ka kohtumine rahvaga erinevates vabariigi paikades. Eelnevalt annab president oma visiidist teada kohalikule omavalitsusele, ning see omakorda paneb paika juba presidendi külastuskava. Peamiselt otsitakse välja siiski need ettevõtjad, kes on tublid ning üle-valla-tuntud tegijad.

Samamoodi oli ka noil aegadel, kui elasime alles ENSV-s. Siis käisid külas tähtsad Moskva tegelased ning neile näidati samuti meie elu parimaid ettevõtmisi ja tasemel tegijaid. Sel ajal oli paraku heast-paremast meil puudus, olgu näiteks või, viinerid ja juustuvorst - üldse kaup, mida sõidutati Venemaale. Kui Moskva saksad Eestis külas olid, toodi külastusajaks see defitsiit kenasti letile, ning kui saksad läinud, koristati  "magus unenägu" kohe ära, et lihtrahvas seda mitte osta ei saaks.

Praegusel ajal muidugi enam sellist „defitsiiti" meil pole. (Vaid raha on saanud defitsiidiks - seda pidevalt napib ning rahvalt tahetakse seda pidevalt ära võtta kriisiaja-meetmete sildi all.)

Positsioon ei tohiks saada tiitliks  nagu von või kuningas. Positsiooniga persoonid (mõni neist lausa jumaldab tiitlit VIP) peaksid rohkem ringi vaatama ning laiendama oma silmaringi, et saadaks täieliku ülevaate elust meie väikeses vabariigis.

Telesaated peaksid kajastama ka Eesti elu kehvemat poolt, mitte aga näitama maaelusaadetes vaid parimaid paiku ja tublimaid ettevõtjaid,  nagu ETV-s tihtilugu on toimitud.

HILLAR KOHV Viinahaualt, Pärnumaa

Jaga |