![]() Nädala juubilar HELDUR SAADE 80JAAN LUKAS, 03. august 2016Eesti rahvale pole puhkpillimäng mitte ainult muusikaliste emotsioonide looja, vaid ka eneseteadvuse ja rahvusliku uhkuse tõstja. Sellesse sotsiaalsesse ja üldrahvalikku kultuurivaldkonda on väärikalt oma nime jäädvustanud mitmekülgne ja karismaatiline dirigent Heldur Saade.
Paari päeva pärast algavaid Rio de Janeiro olümpiamänge silmas pidades otsustasin juubelilugu alustada tsitaadiga Heldur Saade artiklist, mis avaldatud 1993. aasta „Muusikalehes“: „Olümpiamängude eel mängis orkester „Tallinn“ niisuguse hümnivariandi linti. See saadeti koos meie lipuga ka mängudele. Kuulates-vaadates aga meie kuldmedalivõitja Erika Salumäe autasustamist, tuli mulle lausa higi otsa ette. Vähe sellest, et lipp oli tagurpidi vardas, Erikale mängiti puhtal kujul kõige õigemat Soome Vabariigi rahvalaulu koos kordamisega ja nende orkestratsioonis. Kuidas see võis küll juhtuda, teavad asjaosalised ise.“ Heldur Saade selgitab ka, milles on Eesti ja Soome hümni erinevus muusikalises mõttes. „Meie hümni orkestreerijad on püüdnud säilitada rohkem laulvust, ansamblilisust, aga Soome variandis on juba teine takt vaskpillidel markeeritud, täisakordiga noodid.“ Küllap oli Heldur Saade mure meie olümpiakangelanna autasustamisel tehtud eksimuste pärast seotud ka sellega, et temas endas on väga lugupidavat suhtumist spordisse. „Muusika ja sport on kaks asja, mis omavahel tihedalt seostatud,“ ütles ta Vikerraadio saates, mille Age Raa koostas orkestrijuhi 50. sünnipäevaks. Praeguseni internetis kuulatav saade oli eetris 11. august 1986. Kehakultuuriteema jätkuks olgu lisatud seegi, et Saade juhatas orkestrit ka Tallinna Spordiinternaatkoolis.
Heldur Saade sündis 12. augustil 1936 Tallinnas. Eespoolmainitud raadiosaates meenutab ta, et hakkas puhkpilli mängima 11-aastaselt oma isa eeskujul. Oli aastail 1952-1967 tehases "Ilmarine" lukksepp. 1967. aastal lõpetas Tallinna Muusikakooli trompetierialal (Robert Tavase klassis) ning õppis dirigeerimist Helmut Orusaare juhendamisel. 1976. aastal täiendas end Moskva konservatooriumis. Aastail 1971–1983 oli Heldur Saade Eesti NSV Rahvaloomingu Maja puhkpillimuusika sektori juhataja. 1983. aastast töötas ta Eesti Kooriühingus puhkpilliorkestrite vanemkonsultandina.
1975–2005 oli Heldur Saade Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri (VOP) juht. Orkestrivanem Lembit Vink on meenutanud, et Saade kasvas „dirigendiks orkestrimängijast, niiöelda oma poiste seast, mis aitas kaasa tema autoriteedile orkestri liikmete hulgas“. Energiline dirigent korraldas VOP-ile ka mitmeid kontserdireise – nii musitseerisid Eesti orkestrijuhid paljudes Nõukogude Liidu linnades. Teenekas puhkpillimuusika edendaja Eino Georg Põltsamaalt nimetas lühiusutluses Kesknädalale Heldur Saadet väga aktiivseks ja toimekaks dirigendiks. Saade on osalenud ka juhendajana Põltsamaal tänini toimuvates puhkpillimängijate suvekoolides. Noorteorkestreid silmas pidades algatas ta Helmut Orusaare nimelise konkursi idee. Vabariiklikus Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestris oli Saadel hea koostöö entusiastliku puhkpillimehe Hugo Alteriga, kes oli VOP-i kroonik. (H. Alter oli kauaaegne Jõgeva rajoonilehe „Punalipp“ toimetaja ja maakonnalehe „Vooremaa“ esimene peatoimetaja.)
Heldur Saade dirigeerimisel on mänginud ka tehase „Ilmarine“, Tallinna Sadama ja Maardu linna puhkpilliorkester. 1986. aastal valminud raadiosaates „Ilmarise“ ametiühingukomitee esimees Jüri Reinfeldt nimetab Saadet väga sõbralikuks ja vastutulelikuks meheks, tänu kellele sai tehas professionaalse tasemega orkestri. Samuti on maestro Saade juhendanud Haabersti linnaosa puhkpilliorkestrit, mille tegevuse aastapäevaga seoses pälvis ta tunnustust toonaselt linnaosavanema kohusetäitjalt Juhan Hindovilt: „Meil on hea meel, et Eesti puhkpillimuusika grand old man Heldur Saade jagab oma teadmisi, oskusi ja loomingulist särtsu Haabersti inimestele.“ 6. ja 7. juulil 2006 osales Eesti Moskva saatkonna delegatsioon Krasnojarski krais Karatuzi rajoonis Ülem-Suetuki eesti küla puhkpilliorkestri 105. sünnipäeval. Juubilarile kingiti Eesti poolt puhkpillid, mida aitasid muretseda Tallinna Sadama puhkpilliorkestri juht Heldur Saade ning Mati Põdra puhkpillimängijate seltsist "Saxon". 1980. aastal sai Heldur Saade ENSV teeneliseks kunstitegelaseks. XXIV üldlaulupeol pälvis ta kui Lihula kultuurimaja puhkpilliorkestri juht ja Eesti Kooriühingu puhkpillimuusika konsultantDavid Otto Wirkhausi fondi puhkpillimuusikastipendiumi, mille andsid üle legendaarse orkestrijuhi pojapoeg Taavo Virkhaus, Eesti kultuuriminister Urmas Paet ja sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu esimees Eri Klas.
Koolinoorte laulupidudel ja üldlaulupidudel juhatas Heldur Saade orkestreid alates 1977. aastast. 1990. ja 1994. aasta laulupidudel oli ta puhkpilliorkestrite üldjuht. Orkestrijuhina oli Heldur Saade tegev veel mõni aasta tagasi. Internetis leidub foto, kuidas ta annab intervjuud enne Tallinna Sadama orkestri etteastet 2011. aasta Tallinna Merepäevadel. Kesknädalale teada olevalt peab väärika juubelini jõudnud maestro praegu pensionäripõlve. JAAN LUKAS Viimati muudetud: 03.08.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |
||