Kotka: Reformivalitsus võlgneb põllumeestele 70 miljonit eurot

 Milliste tunnetega jälgisid Toompea lossi esist platsi, kuhu oli asetatud 10000 piimapudelit, millel peal rist ning lehma nimi ja surma-aasta? Praegune olukord näib põllumeestele olevat väljakannatamatu.

Eesti põllumajanduses on praegu viimase kümne aasta sügavaim kriis. Rõivase valitsuses ei ole maaelu ja põllumajanduse jätkusuutlikkus kahjuks prioriteediks. Viimast kinnitab ilmekalt ka riigieelarve, kus põllumeestele jäetakse ikka ja jälle tühjad pihud.

Eesti põllumees ei konkureeri enam ammu naaberküla Peebuga, vaid teise põllumehega Euroopa Liidust. Teised Euroopa riigid tahavad ja suudavad oma maameest korralike summadega toetada, et nad saaksid odavamalt toota kodumaist toitu. Eesti valitsus seda kahjuks ei tee. Juba kolmandat aastat järjest pole põllumehi toetatud, kuigi seadus seda ette näeb. Reformierakonna valitsus on põllumeestele juba üle 70 miljoni euro võlgu! See raha on ette nähtud nii kodumaise toidu tootmiseks kui ka maal töökohtade säilitamiseks ja uute loomiseks. 

Kui suvel külastasin erinevaid põllumajandusettevõtteid, siis nägin, kuidas inimesed tahavad oma tööd südamega teha, kuid reformierakondliku valitsuse mõistmatus ja soovimatus kriisiolukorras maarahvale appi tulla on kaugel riigimehelikkusest.  

Mida Keskfraktsioon on teinud seni põllumeeste toetamiseks?

Keskerakond on Riigikogus ainuke partei, kes on parlamendis põllumeeste kaitseks erinevaid lahinguid pidanud. Ka selle aasta sügisperioodi  avaistungil andsime Riigikogus sisse valitsuse otsuse eelnõu, mille eesmärgiks on, et Rõivase valitsus maksaks välja aastatel 2017–2020 ülemineku- ehk kodumaise toidu tootmise toetuse. See on seadustes ette nähtud ja valitsus peab seda kohustust täitma. Paraku näib, et valitsus seisab seadustest kõrgemal.

 Kahjuks pole Rõivas ja maaeluminister Kruuse meid kuulda võtnud ning kordavad oma maarahvavaenulikku mantrat: see on paratamatu konkurents turutingimustes; tugevam jääb ellu; nõrgad peavadki välja surema ja mingit toetust põllumeestele pole vaja.

Selle mantra kahetsusväärne tulemus võib tulevikus ollagi see, et eestimaist liha pole enam võimalik osta, ja ainus piim, mida poelettidelt saab, tuleb Poolast ja koos säilitusainetega. 

Paljud lihtinimesed usuvad, et praegune põllumajanduse häving, mida Brüsselile alluv Rõivase valitsus vaatab külma kõhuga pealt, on nn. maapuhastus eelolevale fosforiidikaevandamisele ja Rail Balticu rajamisele Eestimaal? See võib ollagi põhjuseks, miks valitsus oma inimestele appi ei tule. On see vandenõu või mitte?

Rail Balticu ja fosforiidikaevandamise omavahelist tugevat seost on mulle kinnitanud ka erinevate ministeeriumide mitmed ametnikud. Kahtlemata annab kaevandamine meie keskkonnale ja põllumajandusele tõsise hoobi. Ka täna peavad nt Ida-Virumaa põllumehed arvestama, et kõiki põlde ei ole võimalik kasutada. Pole ju harvad juhtumid, kus traktor vajub keset põldu maa-alusesse auku, mis on tekkinud põlevkivi kaevandamise tagajärjel.

Mida teeks Keskerakond teisiti, kui ta oleks valitsuses? Brüssel on ju oma direktiividega kõikvõimas. Sanktsioonid Venemaale ei kao samuti kuhugi.

Põllumehed on esitanud mõtteid, mis aitaksid neil kriisi üle elada. Need ettepanekud on olnud mõistlikud ja vastutustundlikud. Soovitakse, et tuleks maksta üleminekutoetust või toetada seakasvatussektorit läbi emisetoetuse. Põllumehi tuleks kuulata ja nende ettepanekud ellu viia.

Kindlasti tuleks Eesti suursaadikud panna reaalselt tööle meie majanduse heaks. Praegused suursaadikud tegelevad paljuski ainult majanduslikult kasutu poliitilise analüüsiga. Olen kohtunud mitme Eesti suursaadikuga, kes tegutsevad mõnes Euroopa Liidu riigis, ja uurinud neilt, et mitu Eesti firmat on konkreetselt selle riigi turul. Vastused on olnud ebamäärased ja stiilis: nad pole reklaamplakateid tänavatel näinud. Tegelikult tähendab see, et nad ei oma ülevaadet ega ka kontakte. Teised riigid, olgu selleks Soome, USA või kasvõi Valgevene, teevad tugevat tööd oma ettevõtete esindamisel. Neile on kodumaa seadnud eesmärgid, kui paljusid ettevõtjaid nad peavad välisturul aitama.

Eesti põllumees toodab kvaliteetset toodangut. Riigi ülesanne ongi aidata neid välisriikidesse turustamisel. Kuna Venemaaga on valitsus suutnud tülli minna, võttes sellega põllumehelt tulusa turu, siis on valitsusel täielik kohustus leida meie põllumeestele asendusturg või -turud. Igasse riiki, kus on Eesti maksumaksja raha eest saadetud suursaadik, peame suutma ja saama ka oma tooteid müüa. 

Kas Eesti peaks liituma Visegradi maadega –Tšehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia? Poolakad ajavad edukat ja sõltumatut põllumajandust Euroliidus, Ungari põletas GMO-põlde jne. Isegi Austria presidendikandidaat, Vabaduspartei (FPÖ) esindaja Norbert Hofer teatas hiljuti, et ka Austria võiks Visegradi ühendusega liituda. Üksi võideldes jääksime vist nõrgaks?

Eesti on väike riik, ja mida rohkem meil on sõpru, seda parem. Ja uusi sõpru peame ise otsima ja leidma. Endise idabloki riigina on meil rohkem ühist Visegradi riikidega kui nt Hollandi või Iirimaaga. Eesti tihe koostöö Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkiaga on iseenesest mõistetav.  Eesti saab ja peab Visegradi riikidelt õppima, kuidas oma põllumehi hoida ning toetada, sest Eesti valitsus seda teha ei oska ega taha. 

Põllumajandusameti andmetel müüdi 2008. aastal Eestis 220 990 kg glüfosaati, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui 2002. aastal. Praeguseks on WHO poolt kantserogeenseks kuulutatud glüfosaadi kasutamine veelgi suurenenud. Minu teada on parlamendierakondadest vaid EKRE siiani glüfosaadi kasutamise vastu sõna võtnud. Kuidas sina ja Keskerakond suhtute glüfosaadi kasutamisse Eestis?

Glüfosaadist tekib probleem, kui seda liiga palju ja valesti kasutada. Keskerakondlased, kes seisavad Riigikogus maaelu eest, on seisukohal, et Eesti riik võiks siin eeskuju näidata. Väga palju glüfosaati kasutab talvel Maanteeamet maanteedel ja Eesti Raudtee raudteedel. Riigiasutused peaksid lõpetama glüfosaadi kasutamise, ja alles siis saaks rääkida selle aine piiramisest põllumajanduses.

Glüfosaadi väärkasutamine tekib siis, kui ei osata seda põldudel õigesti kasutada. Suuremad põllumajandusettevõtjad läbivad spetsiaalseid koolitusi ning seetõttu on teadlikud, kuidas seda ainet kasutada. Väiksemad majapidamised aga koolitustel ei käi ja seetõttu tarvitavad seda tihti liiga palju.

 Kui lõpetada glüfosaadi kasutamine, siis peaks see kindlasti toimuma järk-järgult üleminekuna ja kogu Euroopa Liidus.

Kust sa ise endale toitu hangid? Kas käid supermarketis või ostad kohalikelt tootjatelt? Kas ligipääs kohalike tootjate kaubale on meil piisavalt lihtne?

Kartuli, porgandi, peedi ja sibula kasvatan ise. Teen ka talveks hoidiseid sisse või panen marju ja seeni sügavkülma. Küll aga tuleb käia nii poes kui ka turul, et maitsev söök lauale jõuaks. 

Kurb, aga suured poeketid on suhteliselt väiketootjavaenulikud. Kui ma külastan erinevaid väiketootjaid, siis nende põhiline mure on – kuidas saada oma toodanguga suurpoodidesse. Kaupluseketid esitavad tihti tingimusi, mida on keeruline täita. Kõige sõbralikumaks peetakse Tallinna Kaubamaja ja Stockmanni, kõige vaenulikumaks aga Maxima’t. 

[esiletõste]    Igasse riiki, kus on Eesti maksumaksja raha eest saadetud suursaadik, peame suutma ja saama ka oma tooteid müüa. 

[pildiallkiri]     AKTIIVNE: Siret Kotka hinnangul vajavad meie põllumehed enim riigi kaitset. Sest ei konkureerita ammu enam naaberküla Peebuga, vaid teise põllumehega Euroopa Liidust.

Küsis INDREK VEISERIK

Jaga |