Presidendikandidaat Euroopa tulevikust

Enn Eesmaa,      12. aprill 2006


Riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa ettekanne Euroopa tuleviku arutelul Riigikogus 6. aprillil 2006

Euroopa Liidu laienemisest

Bulgaaria ja Rumeenia on EL-iga ühinemise ääre peal – Euroopa Komisjon annab oma soovitushinnangu nende liitumisküpsuse kohta 16. mail.
Brüssel on kõigi liidumaade pealinnade nõusolekul alustanud ühinemiskõnelusi Türgi ja Horvaatiaga. Makedoonia on tunnistatud EL-i kandidaatriigiks. Oma kindlat liitumissoovi on väljendanud Serbia ning maikuus toimuvaks iseseisvusreferendumiks valmistuv Montenegro.
EL-i ja NATO suuna on valinud ka Albaania. Seda kinnitas läinud nädalal Tallinnas kõigil kohtumistel, ka Riigikogu väliskomisjonis, Albaania välisminister Besnik Mustafaj. Koos nõustusime Euroopa Parlamendi hinnanguga – ilma Balkanita poleks Euroopa täielik. Ei geograafiliselt, kultuuriliselt ega poliitiliselt.

Kellest eeskuju võtta?

Tööhõive ja majanduskasvu parandamisel on EL-i edukaim liikmesmaa Taani. Kõrgel positsioonil püsivad selles edetabelis ka Rootsi ja Soome.
Olgu siinkohal märgitud, et tööhõive ja majanduskasvu nigelaimad parandajad EL-is on Poola ja Itaalia. Läinud nädalal Eestis visiidil viibinud peaminister Kazimierz Marcinkiewicz pidi tõdema kohtumisel Riigikogus, et Poolas on tänase EL-i kõrgeim töötus – ligi 20%.
Neis riikides, ka meil Eestis, tahaks senisest rohkem näha Euroopat, mis rajaneb solidaarsusel ja avatusel. Need põhimõtted on sisse kirjutatud EL-i põhiseaduse lepingusse ja annaksid parima maandamisvariandi ka neile hirmudele, mis hollandlasi ja prantslasi kallutasid põhiseaduse lepingut hülgama.
Eesti on jätkuvalt huvitatud mobiilsest, toimekast, mõttekalt, kuid mitte ülekoordineeritult tegutsevast, selge pädevuste jaotusega EL-ist. Kartused EL-i muutumisest föderatsiooniks või superriigiks on, pehmelt öeldes, liialdatud. Riigikogus esindatud erakondade arvates tuleks EL-i põhiseaduse leping säilitada ühtse tekstina ning Riigikogus ratifitseerida. Sisaldab ju leping EL-i edasise arengu seisukohalt ülitähtsaid poliitilisi kokkuleppeid, mille ülevõtmist selle riikidekoosluse õigusesse ja käitumisnormidesse tuleks tõsiselt kaaluda isegi siis, kui leping ei jõustu.
Põhiseaduse leping looks meile uusi võimalusi uute lisandväärtuste tekkeks. Eesti poleks põhiseaduse lepingut ratifitseerides kaugeltki mitte esimeste hulgas, sest tänaseks on 14 riiki seda juba teha jõudnud, teiste hulgas ka oma arengult meile kõige lähedasemad Läti ja Leedu.
Eestile on EL-iga liitumine olnud edukas. Sellest annavad tunnistust jätkuvalt kõrge majanduskasv, mis eelmisel aastal kiirenes 9,8 protsendini, samuti eelarve soodne täitumine, tööpuuduse oluline vähenemine, ekspordi ja välisinvesteeringute kasv, pensionitõus. Paljud olulised ja rahamahukad projektid on Eestis ellu viidud ja viimisel tänu EL-i kaasrahastamisele. Meie riik kuulub EL-i rahaliste vahendite kasutamisel kindlalt edukamate liidumaade hulka. Uue finantsperspektiivi jõustudes saab Eesti seitsme aastaga üle 70 miljardi krooni, mis on aasta lõikes tubli kaks korda rohkem kui praegu.

Tõhus naabruspoliitika

Meie jaoks on prioriteetsed sihtriigid Ukraina, Moldova ja Gruusia. Peame oluliseks demokraatliku ja turumajandusliku arengu jätkumist neis maades. Neid kõiki täna veel SRÜ-sse kuuluvad maid mõjutab meie ühine naaberriik Venemaa. Vajalik on senisest tõhusamate tegevusplaanide vastuvõtmine ja elluviimine. Aeg on küps EL-i naabruspoliitika rahastamisvahendit käsitleva määruse vastuvõtmiseks, sest Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument mõjub soodsalt EL-i, seega ka Eesti julgeolekule, heanaaberlike suhete arengule naaberriikidega ning Venemaaga piirnevate Eesti alade sotsiaal-majanduslikule arengule. Jätkuvalt rõhutame demokraatia ja inimõiguste järgimise esmatähtsust.

Mure Valgevene pärast

Lisaks SRÜ-liikmelisusele kuulub Valgevene koos Venemaaga ka omapärasesse liitriiki. Paljud märgid viitavad selle koosluse suhteliselt vähesele perspektiivile: tegusa ühenduse aluseks olevad majandussüsteemid on neis riikides ju märkimisväärselt erinevad ning nende lõimumist on täna võimatu, kuid isegi perspektiivis raske ette kujutada. Seda eriti uue Vene–Valgevene gaasisõja künnisel, sest võimalik kolme- kuni viiekordne hinnatõus raputaks ohtlikult ükskõik millise riigi eelarvet. Hiljutised valimised Valgevenes andsid küll ootuspäraselt suure ametliku võidu Aleksandr Lukashenkale, kuid kogu maailm umbusaldab nende tulemuste paikapidavust ja taunib valimiste ebademokraatlikkust. Samas olen arvamusel, et Valgevene valimistulemused on kinnituseks opositsioonijõudude vaieldamatule edule nende tegevuseks äärmiselt ebasoodsas poliitilises kliimas. Valgevene riikliku arengu seisukohalt on oluline jätkuv võitlus sõnavabaduse eest nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. EL-il tuleb jätkata survet president Lukashenkale vahistatud opositsiooni poolehoidjate vabastamiseks ning demokraatiaelementide lisamiseks üksmeelselt Euroopa viimaseks diktatuuriks peetavasse Valgevenesse.

Valimised Ukrainas

Need olid kõigiti demokraatlikud, seda tunnistasid ka rohked rahvusvahelised vaatlejad. Kui Valgevenes on opositsioon hajevil, siis Ukrainas on olukord mõneti vastupidine. Ajaloolise pöörde teostanud jõud on lõhenenud, Viktor Jushtshenko ja Julia Tõmoshenko on omavahel opositsioonis. Viimastel andmetel olevat siiski võimalusi nn oranzhi koalitsiooni tekkeks, mis välistaks Regioonide Partei osalemise riigivalitsemises ning sunniks koostööle nii valimised kaotanud presidendi pooldajad erakonnast Meie Ukraina kui ka valimistel teise tulemuse saavutanud ning vaid peaministriportfelliga rahulduva Julia Tõmoshenko bloki. Riigi ühtsuse seisukohast pole see kaugeltki parim variant, kui valimised võitnud erakond maa valitsemisest kõrvale tõrjutakse, kuid seda juhtub mujalgi kui Ukrainas. Uude võimalikku koalitsioonivalitsusse võivad tõenäoliselt kutse saada ka sotsialistid ning väike võimalus on koguni Ukraina kommunistidel, kel õnnestus napilt, kuid piisavalt ületada kolmeprotsendine valimiskünnis. Eesti tunnustab Ukraina valimistulemusi ning jätkab kõigekülgseid suhteid selle riigiga.

Raskusi Venemaaga

Venemaaga on meil jätkuvalt tõsiseid lepingute sõlmimise raskusi. Piirilepete osas oleks enne valimisi Venemaal tõenäoliselt raske uusi arenguid ette näha, sest need vormilt tehnilised, sisult aga välispoliitilised lepingud on meie naaberriigis ennekõike kaasatud sisepoliitilisele tasandile. Riigikogu väliskomisjon jätkab võimalusel dialoogi ja kontakte oma kolleegidega Moskvas. Tänase seisuga peaks meie delegatsioon Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esindajatega kohtuma mai keskel Pihkvas. Eesti peamiseks eesmärgiks on jätkuvalt ühistel väärtustel põhineva Euroopa Liidu ja Venemaa strateegilise partnerluse kujundamine, mis tooks kaasa soodsaid nihkeid poliitilises ja majandusarengus, kokkuvõtvalt – Eesti lähipiirkonna stabiilsuses. Vältida tuleb õigusliku tühiku tekkimist EL-i suhetes Venemaaga, mistõttu rõhutame partnerlus- ja koostööalaseid lepinguid Brüsseli ja Moskva vahel.

EL ja energiapoliitika

Venemaaga seostub otseselt ka EL-i ühise energiapoliitika loomise vajadus. Selle puudumisest andis hoiatava signaali Ukraina ja Venemaa vaheline gaasitüli, mille jäist mõju tundsid paljud Ukraina kaudu Venemaa gaasi importivad rahvad. Lisaks haavatavusele näitas Venemaa käitumine, kui otsustavalt on Moskva valmis energeetikat kasutama poliitilise survevahendina.
Eesti on jätkuvalt huvitatud energiaturgude avamisest, energiaalase varustuskindluse arendamisest ja tagamisest. Tähtsaks peame kindlate ja ühtsete reeglite alusel toimivate energeetikasuhete arendamist kolmandate riikidega, kaasa arvatud Venemaa. Eesti jõupingutused on ka lähitulevikus suunatud energiavõrgustike takistusteta väljaarendamisele ning piiriülese energiakaubanduse soodustamisele. Turu avatus ja hea ühendus liikmesriikide vahel tagavad tarbijaile konkurentsivõimelise hinna kaudu kindlustunde. Euroopa ühtne energiapoliitika peab senisest veelgi kindlamini olema seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga.

Liitumine Schengeniga

Eesti valmistub praegu ja lähitulevikus Schengeniga liitumiseks. Suur osa ettevalmistustest tehti loomulikult ära juba enne Eesti liitumist EL-iga. Kuid kaugeltki mitte kõik osad Schengeni acquis't polnud tollal meile ja teistelegi liitujatele kättesaadavad, pealegi muutub ja täieneb Schengeni acquis pidevalt.
Schengeni hindamisraportid esitatakse sügisel, mõnes lõigus pole välistatud ka järelhindamised tuleval aastal. Koalitsioonileppe eesmärgiks on Eesti liitumine esimesel võimalusel. Reaalselt võib see toimuda alates oktoobrist 2007 juhul, kui selleks valmis oleme.

Lissaboni strateegia

Meil peab jätkuma usku Euroopa konkurentsivõime tõstmise võimalikkusse. Õnneks annab Lissaboni uuendatud strateegia selleks eeldusi. Eesistujamaa Austria poolt välja pakutud esmatähtsad valdkonnad langevad olulisel määral kokku Eesti praeguse majanduskasvu ja tööhõivekava peamiste eesmärkidega ning nende saavutamiseks kavandatud tegevustega. Meile on olulised kõik neli prioriteetset valdkonda, mis näevad ette teadmistesse ja innovatsiooni suunatud investeeringute rohkendamist, EL-i uut energiapoliitikat, ettevõtluspotentsiaali suurendamist ja tööhõive võimaluste parendamist.
Europarlamendi poolt heaks kiidetud teenuste vaba liikumist puudutav direktiiv pole Eestile küll igas punktis meelepärane. Õigemini, oleksime tahtnud selles dokumendis näha veel üht punkti, mis lubaks mõnes teises riigis pakkuda teenust firma päritolumaa tingimuste kohaselt.
Kuid oluline on see, et Eesti saab EL-i otsuste väljatöötamisel esitada oma seisukoha ning seda ka kaitsta. Meile on varsti juba kaks aastat alati ja kõigis EL-i institutsioonides garanteeritud koht läbirääkijate ja otsustajate laua taga. See ongi tänapäeva maailmas ja küllap ka homses Euroopas riikliku suveräänsuse tegelik mõõt – alus ja öeldis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)