Streik ja selle tagamaad Ida-Virumaal

"Põhjarannikust" välja jäetud teksti on "Kesknädal" tooninud rasvasesse kirja.

Kuidas leiavad tööandjad ja töövõtjad ühise keele? Veidi  streigist ja selle tagamaadest.

AS Narva Bussiveod poolehoid Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu streigiaktsioonile, mis toimus 16. juunil, tekitas väikest viisi hämmastust. Mõistetav, sest ei ole ju igapäevane, et tööandja on töövõtjaga ühel poolel.

Situatsioon vajab selgitamist. Tõepoolest, Narva Bussivedude juhatus ega Narva linnavalitsus ei olnud otseselt streigi vastu ning kõlasid isegi poolehoidvad seisukohad. Kuid tuleks siiski süveneda, mille vastu ametiühingud streikisid ja miks neid ei takistatud. Eks ole ju kõigile teada, et Riigikogu on vastu võtnud uue töölepinguseaduse, mis ei ole just kõige töötajatesõbralikum. Lihtsaim näide on, et töötajat on tulevikus võimalik lahti lasta SMS-i teel.

Ei tahaks hakata lahkama kõiki uue töölepinguseaduse nüansse, kuid viimase minuti muudatused ei anna au otsustajatele. On olemas õigustatud ootuse printsiip, mida peaks kõik osapooled järgima. See peaks kehtima ka töölepinguseaduse suhtes: mis on kokku lepitud, sellest peetakse  kinni.

Praeguseks, kui töölepinguseadus kehtib 1. juulist, ei ole enamikul inimestel selge, mis seadus ja millisel kujul kehtib. Oleks normaalne, et seadusemuudatuste puhul jäetakse mingi aeg tutvumiseks ja ettevõtete töö kohandamiseks. Vastasel juhul on kohtuprotsessid kärmelt tulema.

Miks meie streiki ei takistanud?

Nüüd jõuamegi selleni, miks Narva Bussiveod ei teinud ametiühingule takistusi streigi läbiviimisel. Osa ettevõtjate huvides tehtud viimase hetke muudatused pöörduvad samas teiste ettevõtjate vastu. Seda möönis mokaotsast isegi Tööandjate Keskliit, kes mainis, et peaks ikkagi arutama maksumuudatuste mõju.

Tundub, et ka nemad ei taju, mida toob endaga kaasa oodatav maksutõus. Kuidas siis mõjub planeeritav "roheline" maksutõus transpordiettevõtetele? Selgemast selgeim on, et kütuseaktsiisi tõusul tõuseb ka kütuse hind, seega ka transpordi omahind. Siinkohal pööran tähelepanu just aktsiisidele. Jätan kõrvale keskkonna- jm tasud, sest see puudutab enamasti teise valdkonna ettevõtteid, kes on kompetentsemad olukorda kommenteerima. Pean siiski märkima, et gaasiaktsiiside tõus tähendab paratamatult paljude kodude küttehindade tõusu. Seega tasub tähelepanelikult jälgida, mis samme riigikassa täitmiseks ette võetakse.

Transpordi hinnast sõltuvad väga paljud eluvaldkonnad, esmajärjekorras toiduained. Ärge arvake, et kaupmehed soovivad oma kasumit loovutada, kui transport kallineb. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ütles maksutõususid kommenteerides, et kõige ohtlikum on tavakodanikele kütuseaktsiisi tõus, mis mõjutab otseselt ja kohe kõiki lõpphindu. „Logistika kaudu mõjub see meie kõigi rahakotile. Ühekroonist hinnatõusu liitrilt on raske lõpphindu tõstmata alla neelata," sõnas ta.

Kütuste kallinemine puudutab kõiki

Samuti hindab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) president Einar Vallbaum otsust tõsta kütuseaktsiisi 10%list kasvu riigi poolt rumalaks sammuks, mis toob kaasa 20-30 veofirma pankroti. Kütuste kallinemine puudutab kõiki, sest Vallbaumi sõnul veetakse 90% tarbekaupadest Eestis veoautodega. Samuti kasvab tema hinnangul salakütuse kasutamine.

Kannataja on ka ühistransport. Bussifirmadel on eredalt meeles eelmisel aastal järsult ja ootamatult tõusnud kütuseaktsiis, mida valitsus põhjendas kui vajadust pääseda eurotsooni, et hiljem inflatsioon ei kasvaks.

Samuti on eelmise aasta märksõnaks kütusehindade tõus maailmaturul, ühtlasi ka meil, mis viis kütuse hinna ligi 20 kr/l kohta.     

Vaatamata sellele, et kütusehind hakkas aasta teisest poolest vaikselt langema, ei ole bussifirmad hoobist veel täielikult toibunud. Sellest hoolimata on meil oodata järjekordset hoopi. Kas meil on seda vaja tingimustes, kui tööpuuduse kasvu tõttu pidevalt väheneb reisijate arv? Narvas on piletiga reisijate arv vähenenud võrreldes 2007. aastaga kaks korda. Hea, et linnavõimud on tuntavalt dotatsiooni kasvatanud. Riigi dotatsioon, mis oli veel 2007. aastal 2,4 miljonit ja 2008. aastal 1 miljon, on käesolevaks aastaks vähenenud nullini.

Uus kütusehinna tõus ajal, kui ka kütuse turuhind on jälle tõusma hakanud, lööb bussifirmasid valusalt. Jäävad tegemata investeeringud, bussijuhtide palka pole võimalik tõsta (ausalt, ega nad seda suurt praegu ei ootagi) ja ehk peab isegi vedude mahtu vähendama, mis tähendab, et ühistransport muutub reisijatele vähem kättesaadavaks.

Roheline mõtteviis nõuab vastupidist käitumist

Samas peaks just ühistransport olema Rohelisele Erakonnale meelepärane, sest sellega kaasneb väiksem keskkonna saastamine kui sama hulga inimeste, kes ühte bussi mahuksid, autodega sõit. Oleks roheliselt mõistetav, et ühistransporti toetataks, ega koormataks aktsiiside ja käibemaksuga. Seda peaksin ma tõeliselt roheliseks mõtteviisiks. Praegu näen, et töölepinguseaduse muudatuste läbiviimise hinnaks on läbimõtlematu, ilma analüüsideta aktsiiside tõus, ja see on otsene häälteost, et läbi viia uue töölepinguseaduse muudatusi.

Mismoodi kütuseaktsiiside tõus aitab kodusid energiasäästlikumaks muuta ja viib uuele majandustõusule (nagu väidab Erakond Eestimaa Rohelised esimees Marek Strandberg), on raskelt mõistetav. Pigem raskendab see kooli ja tööle jõudmist, mis ei aita meie riigi arengule kuidagi kaasa. Pean vajalikuks taastuvenergia laialdasemat kasutuselevõttu, kuid seda ei saa nii, et algul teeme elu nii raskeks, et kuidagi enam ei saa olla muudmoodi, kui püstitada üle maa tuulegeneraatoreid. Tuulegeneraatori abil tööle ei sõida ega kaupu laiali ei vea.

Strandbergi väide, et midagi ei juhtunud, kui kütusehind oli kõrge, on, pehmelt öeldes, ekslik. Kütusehinna languse järel jõudis pärale majanduskriis, mida tunnetavad kõik. Narva Bussiveod on alates eelmise aasta septembrist koondanud ligi 15% töötajatest (mitte töökohtadest). Kui palju seda on teinud teised transpordifirmad, võib öelda Statistikaamet. Arvata on, et see number on üsna suur ja seda veel suurendada ei ole mõistlik.

Narva Bussiveod suhtuvad mõistlikult dialoogi. Seetõttu saime kohaliku ametiühinguga kokkuleppele, et maakonnaliinidel, kus inimestel on linnani raskem pääseda, sõidukatkestusi ei tule. Samas väljendusarvamuste survestamist ja töötajätmisega hirmutamist ma ei pea normaalseks sotsiaaldialoogiks. Olen kindel, et varem või hiljem asub riiki valitsema sotsiaalselt vastutustundlikum mõtteviis, mis paneb paika töötajatevaenulike ideede autorid, viib läbi normaalsed läbirääkimised ega tõrju arvamusavaldusi, mis mõnele erakonnale ei sobi ja millest sõidetakse teerulliga üle.

Vast nüüd on mõistetavam, miks ei asunud Narva Bussiveod takistama ametiühingute tegevust. Vähemalt on inimesed öelnud välja, mida nad arvavad valitsuse tegevusest. Ja tõesti tahaks, et ei tekiks olukord, kus alumised enam ei suuda, aga ülemised enam ei taha tekkinud survet kannatada.

P.S. Pean vajalikuks märkida, et poolehoidu streikijatele avaldasid ka Eesti Kultuuritöötajate Ametiliit, Eesti Teatriliit, Eesti Inseneride Kutseliit, Eesti Radioloogia Ühing, Ringhäälingu Töötajate Ametiliit, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Treenerite Liit, Eesti Maateenistujate Ametiliit, Tallinna Tolliametnike Ametiühing.

ANDRUS TAMM

AS Narva Bussiveod juhatuse liige

Narva linnavolikogu liige, Keskerakond

[esiletõste]

ANDRUS TAMM:  Oleks roheliselt mõistetav, et ühistransporti toetataks, ega koormataks aktsiiside ja käibemaksuga. Seda peaks ma tõeliselt roheliseks mõtteviisiks.

Jaga |