Katame kaotatud mineviku tulevikupäevaga

Allan Alaküla,      04. mai 2005


Tallinna linnapea Tõnis Palts kurtis eelmisel nädalal ajakirjanikele, kui palju on tal tegemist Nõukogude sõjaveteranidega, kes tahavad küll kesklinnas igavest tuld teha, küll pole 9. mai pidustusteks vajalikku luba taotlenud ja tagatipuks ähvardavad veel Sankt-Peterburgi poolt tulevad rongid seisata ja gaasikraanid sulgeda.
Raepressi küsimusele, mida Teise maailmasõja lõpu pidustuste detailidega tegelev linnapea kavatseb korraldada Eesti Vabariigi pealinnas samal ajal Euroopa nädala ja Euroopa päeva tähistamiseks, vastas Palts, et ei midagi – europäeva pidamine tulevat jätta Eesti riigi pärusmaaks.
Veel mullu 22. septembril, kui teatud osa linlastest erutas Tallinna vabastamise/tagasivallutamise aastapäev, keskendus Tallinna linnavõimu tähelepanu rahvusvahelise autovaba päeva tähistamisele. Tänavu on aga Teise maailmasõja lõpp justkui Tallinna elu põhiküsimus.
Sellise rõhuasetusega nullib pealinn suure osa riigi pingutustest, mis on vähemalt järgmisel nädalal keskendunud mineviku elik möödunud sõja asemel tulevikule ehk Euroopa Liidule. Pärast Lihula sündmusi on Eesti ühiskonnas tuntav konsensus, et möödunud sõja temaatika ekspluateerimisest meie maal võitjaid pole. Meie rahvale oli tegemist katastroofiga, kus tagantjärele pole enam mingit päevapoliitilist põhjust pooli valida. Ükski meie partei ei saa loota ses asjas Eesti huve arvestavale toetusele Venemaa ega USA poolt. Mõlemad suurriigid ajavad siin oma, mitte aga meie asja.
Võtme ebameeldivate teemade varjutamiseks võiks laenata meie viimasest okupatsiooniajast. Atko Remmel oma uurimustöös "Nõukoguliku ateismi ja kiriku suhted Eestis" (Tartu Ülikool 2003/2004) kirjutab:
„Juba 1957. aastal loodi noorte kiriklikust leerist eemalemeelitamiseks noorte suvepäevad ehk rahvakeeli "võsaleer". Idees ei olnud iseenesest mitte midagi uut, sarnaseid üritusi oli toimunud nii Eestis (1920. aastate alguses EKP toel) kui ka mujal (1930. aastate Saksamaal), ettevõtmine pidi käima küpsustunnistuse kättesaamisega koos ja olema kirikliku toimingu ilmalikuks vasteks."

Suvepäevade sisuks olid igasugused üritused, sport, tants, esinesid muusikud ja diskorid, lõkete ümber toimusid arutelud perekondlikel, ühiskondlikel ja usulistel teemadel. Tihti olid esindatud ka vennasvabariikide või idabloki riikide noored.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)