Laskem Tõnismäe pronkssõduril häbi ja kahetsust tunda!

Märt Kunnus, Mart Niklus, Jaanus Raidal,      05. juuli 2006


Juba aastaid on Pronkssõduri, ametliku nimetusega "Tallinna vabastajate monumendi" ümber kembeldud: kas "Aljosha" ikkagi teisaldada või mitte?
Meie leiame, et monument asub sobivas kohas – vahetult Okupatsioonide Muuseumi läheduses. Nende vahel on Kaarli kirik, pisut kaugemal Nevski katedraal, kus saab tehtud patte kahetseda, andestust paluda, leida hingele halastust ja lunastust.
Tõnismäe sõduriskulptuuri tuleb pidada realistlikuks ja kunstiteosena õnnestunuks. Seisab ta ju langetatud päi, otsekui kahetsedes väikerahvale osaks saanud ülekohut ja okupatsioonivägede poolt toime pandud kuritegusid. Ta kahetseb okupatsiooniaastaid 1940–1941 ja 1944–1991. Ta kahetseb Tallinna 1944. aasta märtsipommitamist ja süütute inimeste hukkumist. Kahetseb 90.000 inimese küüditamist aastatel 1941, 1947, 1949. Kahetseb, et on küüditanud ja tapnud eesti rahvast, Eestimaa paremaid poegi ja tütreid.
Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku täiendada Tõnismäe monumenti – lisada selle paekivist seinale selgitava tekstiga plaat, kus oleks kirjas pronksmehe puhtsüdamlik kahetsus ja andekspalumine viies (eesti, vene, saksa, inglise, prantsuse) keeles: "Olen olnud Nõukogude sõdur, kahetsen eesti rahvale tehtud ülekohut. Langetatud päi palun andestust kõige kurja ja halva eest, mida nõukogude kommunistliku okupatsiooni aastatel Eesti Vabariigile ja eesti rahvale osaks on saanud."
27. juunil 2006
Märt Kunnus
Mart Niklus
Jaanus Raidal

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)