Rahva võim?

Ülo-Rein Petter,      23. märts 2005


Põhiseaduse järgi on meie riigis kõrgeimaks võimuks rahvas, kes teostab võimu valitud saadikute kaudu. Kuna valimised toimuvad erakondade nimekirjade või üksikkandidaatide poolt saadud häälte arvu alusel, siis on valituks saamiseks vajalik saada teatud arv hääli (kvoot). Reeglina ei kogu enamik kandidaate tervet kvooti hääli ja erakond „laenab" talle puudujääva osa. Valimissüsteemi üle võib ju vaielda, kuid see on üks demokraatlikumaid maailmas.
Mis aga toimub pärast valimisi, hakkab tervele mõistusele vastu: ühest erakonnast hääled saanu hakkab järsku teise erakonna liikmeks või kuulutab end väljaspool erakondi olevaks! Rahvas pole talle selleks mandaati ju andnud.
Kuna käepärast on Keskerakonna Riigikogu valimistulemused, vaatame, kas „sotsliberitel" on rahva usaldus. Riigikogu asespiiker Kreitzberg kogus 2541 häält, Keskerakond lisas 1774 häält, et kvoot saaks täis. Keskerakonnast lahkudes kaotas Kreitzberg kvoodi ega saa enam olla Riigikogus. Sama kehtib ka teiste jooksikute kohta: Marrandi sai erakonnalt juurde pea 1000 häält, Mikser koguni 3855 häält ja nii edasi.
Palju parem pole olukord omavalitsustes. Eriti torkab ebaõiglus silma Tallinna linnavolikogus, kus ilma valimisteta tekkis äkki Rahvaliidu fraktsioon! Pole siis ime, et rahvas valima ei lähe – nendest ei sõltu ju midagi!
Loodan, et õiguskantsler ja ausad riigikogulased siiski rahvavõimu taastavad, muidu võib nende mängude tulemusena tekkida täielik rahavõim, kommunism või mis iganes.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)