Estonia reisijaid kasutati inimkilbina

ALLAN ALAKÜLA,      25. mai 2005


Kesknädal avaldas 27. aprillil Eesti luure leitnandi Tiit Uustalu versiooni, mille järgi hukutas parvlaev Estonia merel ette võetud katse uputada osa lastist. Laeva pardal oli Lääne eriteenistuste Venemaalt välja sahkerdatud sõjaline aparatuur. Eelmisel nädalal avaldas uuriv ajakirjanik Stephen Davis Briti poliitikaajakirjas New Statesman versiooni, mis olulisel määral kattub Uustalu järeldustega. Nüüd pole rahvusvahelises meedias enam küsimus õnnetusjuhtumis, vaid selles, milliste riikide eriteenistustele langeb suurim süü Estonia reisijate inimkilbina kasutamises ja külmaverelises massimõrvas. Riigikogu moodustas eelmisel nädalal Keskerakonna ja Rahvaliidu häältega komisjoni relvaveo asjaolude uurimiseks.



Davises tekitas küsimuse seik, et kuigi laeval hukkus vaid üks Briti kodanik ja teine pääses eluga, liitus ometigi ka Briti valitsus 1995. aastal lepinguga, mis keelas rahvusvahelistes vetes asuva Estonia vraki igasuguse uurimise.

Kõik ülejäänud lepingule alla kirjutanud olid Läänemere ääres asuvad riigid: Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Taani ja Venemaa. Teised riigid, kelle kodanikke laeval samuti hukkus, sellele lepingule ju alla ei kirjutanud.
Davis esitas kaks avaliku teabe nõuet Briti välisministeeriumile, soovides tutvuda põhjendustega, miks siiski Suurbritannia selle paktiga liitus. Siiani pole ta neile päringutele saanud mingit vastust, kuigi Suurbritannias kehtib Eesti omale sarnane avaliku teabe seadus.
„Uurides üht teist rahvusvahelise relvasmugeldamise lugu, soovitas minu kontaktisik heita pilk Briti osale Estonia afääris. Briti luure MI 6 eruohvitser, mees, keda olen tundnud aastaid, rääkis, et Estonia uppumine polnud õnnetus ja et Britannial ja Balti riikidel on hea põhjus tahta laevavraki matmist. Ta väitis, et Estoniat (s.o riiki) kasutati transiidisõlmena Venemaalt tundliku sõjandustehnoloogia väljavedamiseks ja praamiga Läände toimetamiseks. Eesti lõtv piirikontroll ja lähedus Vene sõjaväebaasidele olid selleks otstarbeks ideaalsed."
Davis kirjutab, et Lääs hoidis ka pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja külma sõja lõppu silma peal Venemaa sõjalisel võimekusel, eriti raketitehnoloogial. „Üks selline last elektrooniliste raketijuhtimise süsteemidega oli Estonia pardal, kui laev uppus. MI 6 oli seotud sahkerdusoperatsiooniga," väidab Davis.

Laevahuku konkreetse põhjuse juures jõuab Davis aga Uustalust erineva järelduseni: Davise versiooni järgi viis laeva põhja pomm. „Kõige tõenäolisem seletus on, et Briti luure korraldas sahkerdusoperatsiooni koos rootslastega ja miini paigaldasid Vene valitsuse heaks tegutsevad inimesed operatsiooni peatamiseks. Vene miin oli mõeldud kas ainult konkreetse saadetise või terve sahkerdamisoperatsiooni peatamiseks või ainult Lääne luureagentuuridele hoiatuseks. Kuid midagi läks viltu ja miini purustused olid kavatsetust suuremad, võimalik, et oma osa mängis ka vöörivisiiri lukkude kehv seisund," kirjutab Davis.

„Briti ja Rootsi valitsused kasutasid avalikku transporti varastatud Vene sõjavarustuse vedamiseks. Kas venelased said selle jälile ja püüdsid neid hoiatada? Me ei pruugi seda kunagi teada saada, kuid on täiesti selge, et Lääne luureagentuurid võtsid tohutu riski, muutes Estonia reisijad tegelikult inimkilbiks. Peamistel Estonia puutumatuse lepingule allakirjutanutel – Suurbritannial, Venemaal ja Rootsil – on endiselt olemas kõik põhjused tahta, et katastroofi tõde oleks maetud.
Davis tunnustas Eesti parlamendi otsust Estonia asjaga edasi tegelda, ning kinnitas Kesknädalale, et jätkab ka ise teema uurimist.

---

Kes on Stephen Davis?
Uus-Meremaalt pärit uuriv ajakirjanik on suurema osa oma karjäärist teinud Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides. Ta on kuulunud Sunday Timesi uuriva ajakirjanduse rühma ning olnud selle lehe korrespondent Los Angeleses. Televisioonis on ta võitnud nii USAs kui Uus-Meremaal auhindu oma dokumentaalsete lugudega sellistes programmides nagu „60 minutit" ja „2020".
Tema karjääri senisteks tippudeks on kaks kohtuvõitu Briti valitsuse juristide üle, mille tulemusel läks eetrisse esimene teleintervjuu MI 6 endise agendi Richard Tomlinsoniga ja eriüksuse SAS sõduriga, mis paljastas selle erioperatsiooni Kuveidis pärast Iraagi sissetungi. Daviselt on selle kohta ilmumas ka raamat „Teekond põrgusse", mis räägib, kuidas Briti valitsus kasutas tavalisi reisijaid inimkilbina oma sõjalise eriüksuse konfliktikoldesse toimetamiseks.

---

Tiir Uustalu, kuidas suhtute Davise pommiversiooni?
Nii laeva nina kui ka visiiri peavad üle vaatama rahvusvahelise mereõnnetuste uurimise keskuse Southamptoni eksperdid. Kui nende objektiivsuses võib keegi nüüd ka kahelda, siis tuleks kaasata näiteks Jaapani eksperdid. Mina pommiversiooni ei usu. Omast meresõidu kogemusest tean, et isegi laevast kaugel, rääkimata pardal toimuv pommiplahvatus on selgemalt eristatav, kui seda on kirjeldanud Estonial ellujäänud.

---

Estonia komisjon tehti Keskerakonna ja Rahvaliidu häältega
Riigikogu otsustas 19. mail moodustada parvlaev Estoniaga sõjatehnika vedamist uuriva komisjoni.
26 poolthäälega (vastu 17, erapooletuid 11) võttis Riigikogu vastu Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumilt parvlaevaga Estonia sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks" (608 OE). Vastavalt otsusele luuakse komisjon, kuhu kuuluvad Evelyn Sepp, Jarno Laur, Ken-Marti Vaher, Trivimi Velliste, Margus Leivo ja Ülle Rajasalu. Komisjoni eesmärk on parvlaeval Estonia sõjatehnika veoga seonduvate asjaolude objektiivne ja erapooletu analüüs ning hinnangu andmine, teatas Riigikogu pressitalitus.
Otsus viidi läbi Keskerakonna ja Rahvaliidu häältega. Komisjoni moodustamise vastu olid Reformierakond, sotsiaaldemokraadid (teiste seas komisjoni liikmeks asunud Jarno Laur) ja Isamaaliit. Erapooletuks jäid või ei hääletanud respublikaanid. Kesknädalas ilmunud versiooni kohaselt võis Estonia hukutada tormisel merel ette võetud katse vabaneda ebaseaduslikust relvalastist enne Stockholmi jõudmist.
Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)