Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Oraakel Ruthi külaskäik

Leonhard Õunapuu,      08. detsember 2004


Igiaegadest alates kuni Teise maailmasõja lõpuni tegeldi kõigis ringkondades hoogsalt suurtele rahvusvahelistele probleemidele lahenduste pakkumisega ehk teisiti öeldes ennustamisega.

Sellisest vaimsest spordialast olid haaratud sedavõrd suured inimhulgad, et nende arvamused kajastusid nii kalendri-sabades kui religioosses trükisõnas. Mõnedki mäletavad lööklaulu: kui Hitler, Stalin ja Mussolini su alla paigutavad miini! Hoiatavate sõnade küllane oli usuringkondade brošüür „Vaadake näkku faktidele ja õppige tundma ainsat pääseteed!"
Nüüd peetakse ennustamist, mis eeldab seisundi mõistmiseks vastuvõetavate faktide tülikat kogumist, lihtsalt narruseks. Näiteks meedia sõnadetulvaga tegelemine, millel on tihti tugev propagandistlik maik ja ajastule omane vähese reaalse kaaluga (psüühikahäirete üks taimelavadest)

pläraläraleenulik kekslev toon,
on meiesugusel kultuurrahval asendunud nõidumisega. See, mis eelmises Eestis oli karistatav kui riiki naabrite silmis häbistav tegu, on nüüd üldsuse tunnustust leidnud ettevõtmine. Ajalehe kuulutuse järgi needuse äravõtmiseks helistamise minut maksab 15–40 krooni. Seepeale tasub küsida, et millal tulevad müügile horoskoopide koostamise masinad, millised annaksid end optimismi-pessimismi suunal soovikohaselt reguleerida?
Jah, tõesti kord peeti mõistlikuks diskuteerida üldiste nähete üle, näiteks kuidas võib sakslastel realiseeruda eluruumi laiendamise kihk, venelastel ülemaailmsest revolutsioonist unistamine, veerandit maailma haarav Inglise impeeriumi koospüsimine ja USA presidendi laiutamise plaanidega alustamine? Sakslased ristisid taolise globaalses ulatuses teiste riikide territooriumile sõjaliste tugipunktide loomise salakavala võtte nimega „Ämblik ja tema võrk!".
Praegu, kui pole veel täiesti minevikuhämusse kadunud nõrgemate alatu oheliku otsas talutamise komme, seoses sellega Eesti kuuekordne Stalinile kinkimine (Rootsi ainus tunnustaja), oleks liiga vara unustada suurte sigatsemised! Näiteks kuidas USA president keelas Islandil meie taasiseseisvumise tunnustamise.
Teiseks, viimased 200 valetamise ja ässitamise teel käima pandud sõda! Seetõttu aga hõõgub miljardeisse küündivais inimhulkades

tuha all valus hingetuli,
mis on reaktsiooniks Valge Saatana teiste asjadesse sekkumisele. Kas neile ei piisa Durbani konverentsil väljaöeldu järgi nelja mandri tühjakstapmisest või orjade vedamisest (sada miljonit) ja tänaseni kestvast kaudsest ekspluateerimisest?
Mida imestada, kui nunn Ruthi näiliselt ülepakutud kõlav sõnum võib tegelikkuse loogikale toetudes lõpuks mingis ilmanurgas ärgitada vastutegutsemisele. Kes suudab tõendada, et rahvusvaheliste suhete kujunemises pole midagi erakordset märgata ja nunn Ruth tuli meile n-ö põhjendamatut sõjasõnumit tooma. Midagi tähendab ka Putini Hiina külastamise ajal ei-ütlemine hiinlaste soovile rajada Siberist naftajuhe nende maale. Võib olla, et selles kõlab selgemini kinnitus nunn Ruthi väitele, et aastal 2006 toimub see, mida nii kaua on peljatud, ent mille heaks parimad ja kõrgelt tasustatud teadlased on aastakümneid töötanud. Musta huumori harrastajad nimetavad seda ähvardamiste kärast tüdinud tavakodanike kiusuks – hurmav tuumasõda, milles USA hävib!
Me ei tea, kes lähetas nunn Ruthi maailma hoiatama; vaevalt ta isegi seda teab. Igal juhul pole ta rumal naine. Kindlasti oskab ta öelda ka seda, kui suur hulk jänkisid on loobunud tuumavarjendi tarvis pilvelõhkujate aluste tühjaks uuristamisest ja on rajanud reservkodu Lõuna-Ameerikasse.
Sinna jõudvat alati pageda, sest pea ühegi võimsa rünnaku ettevalmistamist pole suudetud absoluutselt varjata.
Selle eksimatult läheneva päeva suhtes tõttaski nunn Ruth meile lohutussõnu ütlema. Oleme kuulnud liialt kaua jänkide hooplemist, et Venemaad rünnates käivad rakettide peamised lennuteed (National Geografic) üle Eesti ja Lõuna-Soome. Meile oli varutud 22 laengut, mille mõjul Läänemeri aurustub ja vallanduvad maakera pingevööndid.
Kahjuks sellele järgneva üle pole enam võimalik küsida lähemat seletust maailmaklassi kuulunud eesti ulmekirjanikult K. A. Hindreylt. Ta oli teaduslikkusele toetumises mitu sammu ees hästi reklaamitud inglasest H. G. Wellsist. Suure armul elava väikerahva liikmena suri ta alandatuna.

Viimati muudetud: 08.12.2004
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail