Reformierakondlik spordi rahastamine kisendab ebaaususest

Korruptsiooni üks osa on nähtav ka ausa mängu põhimõtteid hindavas spordis ja spordisüsteemis. Kuigi spordis valelähet ei aktsepteerita ning dopinguainete pruukimise eest on ette nähtud karmid karistused, näikse spordile raha jagamise puhul needsamad põhimõtted justkui mitte kehtivat. Ikka antakse ühele ebaaus edumaa, mis reaalsele konkurentsieelisele lisaks annab soositule ka moraalse eelise.

Raha eraldatakse valedel alustel

Viimasel ajal on spordi rahastamise ümber peetud tuliseid vaidlusi. Selles vallas meenub mitmeid kiivas lahendusi. Eesti peaminister Andrus Ansip teatas  2009. aasta 16. aprillil TV3 uudistes, et riigipoolne spordi rahastamine on omane totalitaarsetele riikidele ning spordi rahastamine peaks jääma eraettevõtete õlule.

Oma üleolevat suhtumist näitas peaminister ka tänavu veebruari algul, kui kritiseeris valitsuse pressikonverentsil Bridžiliidule üleeuroopalise festivali korraldamiseks pool miljonit krooni eraldanud Riigikogu liikmeid. „Mis see siis maksab? Ostavad uue kaardipaki või? Poole miljoni krooni eest?" nöökis Ansip IRL-i liikme Sven Sesteri juhitavat alaliitu.

Samas on just valitsuserakonnad need, kes rahaeralduste üle otsustavad. Toonasest lisaeelarve eraldisest haukaski suurima tüki Reformierakonnaga seotud Korvpalliliit - kahele erakonnaga ühenduses olevale klubile andmiseks, ülejäänu jagati IRL-iga seotud alaliitudele.

Korvpalliringkondades on viimastel aastatel palju pingeid tekitanud just riigieelarvest eraldatud summad suurklubidele Tartu Ülikool/Rock ja BC Kalev/Cramo. Meelepaha on need rahaeraldised külvanud ka teiste pallimängualade tippvõistkondade hulgas. Iseäranis ägeda avaldusega esines möödunud aasta algul rahvuskoondise ja võrkpalliklubi Selver peatreener Avo Keel, kes prahvatas  Võrkpalliliidu kodulehel 3. veebruaril 2009, et BC Kalev/Cramole eraldatud raha haiseb ülirõvedalt. Kaks päeva hiljem Kuku raadio saates „Magneet" selgitas Keel, et ega BC Kalev/Cramo juhid ole süüdi, et suutsid raha välja kaubelda, aga kritiseerida saab raha eraldamise aluseid küll.

Kahele kõnealusele meeskonnale on viimastel aegadel raha eraldatud kahel põhjendusel, millest kumbki ei ole sisuliselt adekvaatne. Näiteks maksis riik aastast 2007 kuni 2009. aasta kevadeni BC Kalev/Cramole 8,5 miljonit krooni, mis öeldi olevat mõeldud noortetööks ja „püramiidi ehitamiseks". Raha saanud meeskonna mänedžer oli  Ansipi nõunikuna töötanud ja Tallinna volikogus reformierakondlaste fraktsiooni juhtiv Remo Holsmer. Rock sai samal ajal riigilt 1,5 miljonit krooni. 2010. aasta lisaeelarvest eraldati Eesti Korvpalliliidule kahe „suure" jaoks veel 2,5 miljonit, et meeskonnad tublisti esineksid välisliigades ning tooksid Eestile au ja kuulsust.

BC Kalev/Cramo kahjustas Eesti mainet

Püramiide tahaks ju ehitada ja kõpitseda teisedki meeskonnad - Valgas, Võrus, Pärnus, Raplas, Rakveres ja mujal. Kusjuures mainitud väikelinnades on Eesti meistriliigas mängiv meeskond tihtipeale püramiidile kasvatatud tipp, mitte ei üritata hõljuvale tipule ehitada alla püramiidi.

Miks nende linnade entusiastide töö, mis annab spordialale kandepinna, pole väärt valitsuse rahaeraldist? Ainult sel põhjusel, et valitsus miskipärast ei pea neid vääriliseks. Samal ajal mõjub näkkusülitamisena käesolevast hooajast peale trahvide ähvardusel kehtestatud meistriliiga meeskondade püramiidi omamise nõue. Ühed meeskonnad on saanud lähiaastatel teha noortetööd suurte riigirahade toel, teised on seda teinud „õhust ja armastusest" - korvpalli nimel.

„Riikliku tähtsusega püramiidi" eviv BC Kalev/Cramo meeskond on samas tuntud rahapõletaja. Viimastel hooaegadel on nende „välismängijate karussell" naljahammastelt teeninud ära „reisibüroo" kuulsuse. Kümnete kaupa ameeriklasi ja Balkanilt pärit mängumehi said Eesti valitsuse eraldatud raha eest lühiajalise tuusiku Tallinnasse, kuni nad peagi sobimatuse tõttu jälle minema saadeti. Viimase kolme hooaja jooksul on meeskonnast läbi käinud umbkaudu 20 välismaist mängumeest ja kaks Balkanilt pärit treenerit. Need arvud on mitu korda suuremad kui teistel meeskondadel.

Pisut pikemalt BC Kalev/Cramo värve esindanud mängumeestelt oli aga takkajärele mitmelt poolt kuulda maksmatajäänud palkadest.

Delfi saatele „Basket TV" märtsis 2010 intervjuu andnud BC Kalev/Cramo üks eelmise hooaja liidreid John Linehan nimetas Eestist lahkumise põhjusena just palgavõlgnevusi. Teise mängumehe Josh Pace'i agentuur DSM ähvardas klubi korvpallileheküljel „The Hoop" lausa kohtuga. Pressiteatega hoiatati teisigi mängijaid vahendavaid agentuure Eesti meeskonna eest.

Nagu näha, on võrkpalliklubi, hoolimata näiteks 2008./2009. hooajal 18 miljoni kroonini ulatunud hiigeleelarvetest, kogunud riigi raha pillates ka võlgu ja teinud seejuures kahju Eesti mainele.

Valitsus ei toeta tiitlivõistlustel osalemist

Raha said BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rock ka heaks esinemiseks välisliigades. Kui Tartu meeskonnal on nendel hooaegadel ette näidata jõudmine eurosarja ja Balti liiga finaalturniirile ning play-off-koht, siis BC Kalev/Cramol vaid täiskomplekt Eesti meistrivõistluste medaleid. Lisaks loobus meeskond osalemisest eurosarjas ning katsus selle asemel edutult rammu Venemaalt lähtuvas VTB-liigas, milles osalemise ja mängimise eest neile liiga korraldajate poolt hoopistükis peale maksti. Balti liiga madalamas divisjonis, kus osales lisaks Balti riikide meeskondadele ka Rootsi klubi, mänginud Tallinna ja Valga klubid samas Eesti esindamise eest mingit rahaeraldist ei saanud.

Selle kõige juures tekib spordisõbral paratamatult küsimus: kes on need targad otsustajad, kes niigi rasketel aegadel ulmeliste rahasummadega turgutavad väljaspool Eestit ilmselgelt konkurentsivõimetut korvpallisatsi? Miks nad seda aastast aastasse teevad? Kodumaised meistrivõistlused ning A-klassi noortevõistkond, millega seoses on meeskonnal ette näidata ainukesed kordaminekud nende aastate jooksul, ei saa ju olla põhjus jätkuvaks heldeks premeerimiseks.

Praegune valitsus leiab, et tiitlivõistlustel osalemine ei ole toetamist väärt. Võrkpallikoondise EM-finaalturniirile jõudmise tõttu tekkinud rahamure teenis ära peaministri valulise reaktsiooni ning isegi Korvpalliliidu peasekretär Karel Loide nentis Õhtulehes tänavu 14. oktoobril, et U20 koondis jäi sel aastal EM-valiksarjast just rahapuudusel kõrvale.

Samal ajal on miljoneid kroone spordiraha suutmatute administraatorite poolt ära raisatud ning rahaliste vahendite sihtotstarbelist pruukimist ei kontrolli keegi. Aastast aastasse lajatab see sama reha korvpallisõpradele vastu vahtimist ning vastutust ei kanna keegi.

Jaga |