Tõde Petserimaa kohta

Kas Tartu rahulepingu järgne piir pandi paika tolleaegsete suurtükkide laskekauguse järgi või mõlema poole 10 km laiuse vööna kokkuleppel, pole teada. Eestile kõige soodsamast, Vene poole neljandast pakkumisest mindi kergelt üle, kuigi meile pakuti kõiki Petseri-ümbruse etnilisi alasid, lisaks Vilo ja Petseri valda ning linna. Ilmselt Eesti pool ihkas rohkemat - viit umbkeelset vene valda.

1920. aastate alguses tekkis omapärane Eesti maakond - Petserimaa, kus üks kolmandik elanikest olid eestlased - setud ja kaks kolmandikku venelased. Selle rahva kodustamisega nägi Eesti Vabariigi valitsus palju vaeva; meenutagem kalendri kehtestamist, ususõda jm küsimusi.

Kui Vananurm kirjutas paljudest eesti küladest Petserimaa idaalal ja seal elanud 15 000 eestlasest, siis see on üks suur valede vale. Kas ta seepeale mürgituse ka sai, ei tea. Viies idapoolses, umbkeelses vene vallas (Kalda, Senno, Linnuse, Roodva ja Lõuna vald) elas 1922. aastal veidi üle 1000 eestlase-setu, mis moodustas vallati 1-6% elanikkonnast. Kui Vilo vald ka juurde panna, saab eestlaste arvuks 5000. Kui Ida-Petserimaal elas tõesti 15 000 eestlast-setut, siis jäi neid Lääne-Petserimaale veidi üle 5000. Miks need alad üldse Eesti Vabariigile loovutati?

Kui järgida Vananurme põhimõtet, saanuks ka Aluksne kanti eesti maakonna teha, sest seal elas samuti palju eestlasi. Naiivne oli loota, et Venemaa loobub viiest oma põlisest vallast. Esimesel võimalusel, 1944. aastal võeti need tagasi, koos ligi 6000 eestlase ja nende asualadega.

Valetamise mürk pole Vananurmele mõjunud, ju ta on selles karastunud. Mõned aastad tagasi hõiskas ta mitmes väljaandes, et Petserimaa olla olnud üks suuremaid Eesti Vabariigi maakondi nii pindalalt kui ka rahvaarvult. EV ametlike teatmike abil sain selle vale ümber pöörata. Mõnda aega oli vaikus. Nüüd algas valedejoru jälle uuesti, ja seda Kesknädala autoriteeti õõnestades.

Selguse mõttes lisan skeemi Edgar Mattiseni raamatust „Eesti-Vene piir".

ENN ESKO, Põlva

[skeem] Setude ja venelaste asualad Petserimaal 20-ndail ja 30-ndail aastail.

(Tähistatud setude ja venelaste peamiste asualade vaheline piir ning vallapiirid; neis toodud arvud tähistavad setude protsenti vallas:

[märgitud setude peamiseks asualaks] Mäe 88,0; Järvesuu 75,8; Saatse 63,2; Meremäe 85,9;

[teisel pool setude peamise asuala piiri] Petseri 28,2; Vilo 61,2; Roodva 8,4; Lõuna 6,3; Linnuse 2,2; Senno 2,9; Kalda 1,6.)

Jaga |