Kus me küll elame...

Sel puhul demonstreeris ETV filmi „Klassikaaslased 1943. aastast. Unustatud mälestused", milles kõneldi koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Eesti piiride kaitseks sõtta, nagu olid teinud nende eelkäijad 1918. aastal Vabadussõjas. Need noorukid, kellest paljud tõid olude sunnil võõrast mundrit kandes ohvriks oma elu, olid tõelised isamaalased.

Tänastest pseudoisamaalastest (IRL) on saanud Reformierakonna „puudlid" - karjeristid, kes on kaasvastutajad meie riigi majanduse põhjalaskmise eest. Eestist, kunagisest arenenud põllumajandusega maast, on saanud üks vaesemaid Euroopa Liidu liiduriike - kerjus, kelle nälgivale elanikkonnale saadetakse sadade tonnide viisi toiduabi. 8. novembri Õhtulehe andmeil on meil alalisi Euroliidu toiduabi saajaid 129500.

Samal ajal oli Eesti karistusregistris arvel 647712 inimest ehk peaaegu iga teine elanik. Igas ööpäevas toimub sadu õiguserikkumisi.

Üldtuntud politseinik Koit Pikaro väitis kunagi, et 1/3 Eesti võimustruktuuride töötajaist on lihtsalt lollid. Seega pole ime televisioonis kõlanud ühe idioodi väide, et 50 aasta pärast oleme prantslastest rikkamad. Valitsus järjest pasundab töötute arvu vähenemisest, kuid ei kosta sõnagi sellest, et ca 200 000 eestlast on kodumaa tolmu jalgeilt raputanud ja siirdunud võõrsile lootuses leida tööd ja leiba, mida Eesti riik praegu oma elanikele ei võimalda.

Selliseks on kujunenud meie igatsetud vabadus oravaparteilaste ja pseudoisamaalaste võimu all. Kui kaua veel peame seda taluma?

ELMAR HOLLMANN, Kärdla, Hiiu maakond

Jaga |