Rainer Nõlvaku üllatuskriitika e-valimiste kohta: debatt sel teemal on Eestis puudu(lik)

Rainer Nõlvak esines 12. jaanuaril e-valimisi puudutava ettekandega Eesti Koostöö Kogus. Tegemist on organisatsiooniga, mis loodi 2007. a Vabariigi Presidendi eestvedamisel ja tegeleb muu hulgas mõttetalgute ja seminaride korraldamisega teemal, kuidas Eesti riigivalitsemist paremaks muuta. 12. jaanuari üritus kandis nimetust "Riigipidamisest sotsiaalreformideni".

  Kui lähtuda ürituse kavast, siis pärast president Toomas Hendrik Ilvese avasõnu pidid Koostöö Kogu liige Raivo Vare ja programmijuht Külli Taro kõnelema uuest avalikust haldusest. Nii ka läks. Edasi pidi sedasama teemat väliseksperdina analüüsima Rainer Nõlvak. Kogunenute üllatuseks käsitles Nõlvak oma ettekandes hoopis kriitilises võtmes Eesti e-valimisi. IT-asjanduses on Rainer Nõlvak üldiselt kodus, sest tegemist on teatavasti tuntud IT-ettevõtte, hiljem Elioniga ühinenud  Microlinki asutaja ja kunagise juhatajaga.

 Millest siis oli ajendatud selline üllatav teemavalik, ja pealegi mitte Eesti eduloo kiitusena, vaid pigem kriitilises ja arutlema kutsuvas toonis?  

 "Kui sportlane teistest eespool finišeerib, siis saab ta teenitud aplausi osaliseks, kui aga terve ringiga konkurentidest mööda kimab, siis kahtlustatakse paratamatult, kas ta pole mitte dopingut tarvitanud,"  märkis Rainer Nõlvak oma esinemist Pealinnale kommenteerides, lisades, et soovis oma ettekandega Eestit ja selle riigivalitsemist aidata paremaks muuta.

 "Ühest kohast on Eesti oma e-valimistega justnagu edukalt hakkama saanud, ent kuna 10 a jooksul ei ole teised riigid sellega järele tulnud, siis esineb teatav risk, et meie tegevust ei mõisteta," ütles Nõlvak. "Teisisõnu, rahvusvahelisel tasemel on debatt e-valimiste küsimustes endiselt pidamata. Me oleme selle teema juures siseriiklikult liiga kapseldunud. Täiesti mõistlik oleks erinevatest teistest riikidest e-valimiste suhtes kostnud kriitikale reageerida."

 Lühidalt kokku võetuna seisnes Nõlvaku sõnum seega selles, et kutsuda e-valimiste teemal üles korraldama rahvusvahelisel tasemel debatte. Miks mitte tuua ühte konverentsiruumi kokku selle süsteemi Eesti-poolsed autorid ja e-valimiste kriitikud, kellest mitmed välismaised, nagu Harri Hursti, Jason Kitcat jt on ju Eestiski loenguid pidamas käinud.

 "Ei teeks paha olla nendes küsimustes avatum," ütles Nõlvak. "Kutsuksin suisa üles e-valimiste asjus rohkem akadeemilist debatti pidama. E-valimiste teema võetakse tavaliselt rohkem kõneks enne järjekordseid valimisi, kuid siis kisub see kõik ära emotsionaalseks sõnavahetuseks."

Kuidas koostöökogus idee alustada e-valimiste küsimuses rahvusvahelist debatti vastu võeti?

 "Kui kõrvalt keegi tuleb ja ütleb, et mingi töö puhul pole kõik päris üheselt mõistetav, siis võetakse seda võibolla paratamatult solvanguna, aga minu sõnum oli, et küsimus pole siin halvasti tehtud töös, vaid et võimaluse korral tuleks see asi teha ikka nii, et ta sobiks ka teistele riikidele," resümeeris Nõlvak. Ta nõustus, et ilmselt mõjus tema ettekanne siiski küllalt ootamatuna: "Keegi kõrvalseisja mainis, et ma olevat nüüd küll granaadi visanud."

 E-valimisi tahetakse teatavasti Eestis muuta aga veelgi olulisemaks. Möödunud aasta lõpul andis Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Martin Kukk Reformierakonnast ootamatult menetlusse eelnõu valimiskorra muutmise kohta, mis peab aitama teha e-hääletuse senisest palju tähtsamaks. Põhimõtteliselt on kavas muuta põhiliseks e-hääletus ja nn traditsiooniline hääletamine paberil ja valimiskabiinis jätta nn erimeetmeks vanuritele, vaestele, puudega inimestele jne.

[esiletõste] Nõlvak: „Täiesti mõistlik oleks erinevatest teistest riikidest e-valimiste suhtes kostnud kriitikale reageerida.“

 Kesknädal avaldab muutmata kujul Pealinna veebis 21. jaanuaril ilmunud Virkko Lepassalu artikli. Autori luba artikli avaldamiseks on Kesknädalal olemas.

Jaga |