Lõuna-Korea, Iisrael ja tuumarelvad

Hiljuti Tel Avivi ülikooli poolt läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et ligi neljandik Iisraeli 7-miljonilisest kodanikkonnast kaaluks oma riigist lahkumist juhul, kui Iraan peaks omandama tuumarelva. Iisraeli riigijuhid kõnelevad pidevalt „eksistentsiaalsest ohust", hoiatades peaaegu iga päev, et Iraan on tuumapommi väljaarendamisele väga lähedale jõudmas.

Müüt „hullunud mulladest" ei vasta tõele

Lõuna- ja Põhja-Korea ning Iisraeli-Iraani vahelistes suhetes on olulisi erinevusi. Kaks Koread on omavahel jõudnud maha pidada verise sõja, milles kaotasid elu miljonid inimesed. Mõlema Korea  sõdurid seisavad siiani vastakuti ülitugevalt kindlustatud piiril, mis pandi paika relvarahu tulemusel. Kogu selle piiri ulatuses ja Korea poolsaare ümber asuvates vetes toimub igal aastal mitmeid vägivaldseid intsidente.

Iraan ja Iisrael seevastu pole iialgi teineteisega sõdinud ning neil puudub ühine piir. Iraan ei oma ühtki tuumarelva, eitades ühtlasi soovi seda luua. Iraan ei ole otseselt ka Iisraeli sõjaga ähvardanud.
Nii Lõuna-Korea kui ka Iisrael on saanud USA-poolse julgeolekugarantii võimaliku tuumarünnaku ohu puhuks. Lõuna-Korea ei oma praegu tuumarelva ega ole ka väljendanud kavatsusi seda hankida. Samal ajal on Iisraeli käsutada rikkalik tuumarelvastus. Iisraelil on olemas piisavalt tuumaarsenali ja ülekandesüsteeme selleks, et esimese rünnaku korral hävitada iga Iraanis asuv linn samaaegselt.

Miks on siiski Lõuna-Korea ja Iisraeli hoiakud nii erinevad? Iisraeli riigijuhid teavad hästi, et islamiriikide liidrid ei ole tegelikult nii mõrvarlikud ja enesetapjalikud, kuigi avalikkusele on pidevalt ette söödetud müüti „hullunud mulladest". Lõuna-Korea usub USA poolt antud julgeolekugarantiidesse. Iisrael seevastu loodab eelkõige oma tuumarelvadele, nautides ühtlasi luksust saada ohu korral lisaks kaitset USA-lt.

Loo tuum seisneb selles, et Iisraeli tuumarelvad ei ole mõeldud üksnes Iisraeli-vastase tuumarünnaku tõrjumiseks. Need  tuumarelvad on valmis seatud ka selleks, et anda Iisraelile võimalus tõrjuda „laiendatud" riske. Ähvardades kasutada oma tuumaarsenali, võib Iisrael hoida ära mitmeid teda ähvardavaid ohte.

Sellise ohu hulka kuulub kindlasti tavaline sõjaline rünnak Iisraeli vastu. Iisrael võib teda ähvardavate ohtude hulka lisada ka mitmeid araabia riikides asetleidvaid erisuguseid poliitilisi ja tehnoloogilisi arenguid. Iisrael ei ole kunagi avalikustanud loetelu ohtudest, mille korral on ta valmis tuumarelvi kasutusele võtma. Ometi on kõik araabia riikide valitsused hästi teadlikud sellest, et Iisrael on ilmselt koostanud säärase nimekirja.

Iisrael kardab kaotada regioonis liidrirolli

Iisraeli armeeülemad ja riigijuhid peavad viimase 40 aasta jooksul Iisraeli poolt oma regioonis omatud monopoolset seisundit tuumarelvastuse alal strateegiliselt ülioluliseks aspektiks. See eelis võib üleöö kaduda, kui mõni araabia riik peaks olema suuteline toimetama kasvõi ühe tuumarelva Iisraeli pinnale. Seejärel on Iisrael sunnitud alustama suurema ohu tõrjumiseks esimest ulatuslikku tuumarünnakut. Iraan võib soovida tuumarelva luua vaid juhul, kui on valmis riskima võimalusega saada ära hävitatud.

Lõunakorealased jäävad seega rahulikuks, hoolimata Põhja-Korea juhtkonna poolt tulevatest ähvardustest. Samas Iisraeli julgeolekujõudude juhid muretsevad võimaliku Iraani tuumarelvastuse pärast hoopis teistel põhjustel, kui need, mida avalikkusele teada antakse. Kuna iisraellasi kummitab siiani holocaust, võtab rahvas Iisraeli valitsuse retoorikat „laiendatud ohust"  sõna-sõnalt. Mõned iisraellased reageerivad sellele omakorda lennukate fantaasiatega. Kuid need on kõigest fantaasiad. Tegelikult ei kavatseta Iisraelist kuhugi lahkuda.

GWYNNE DYER, Londonis elav Kanada ajakirjanik

Lühendatult tõlkinud Indrek Veiserik

Jaga |